repro Riigikogu valimistel on valimisringkonnas nr 5 ehk Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal mandaate jagada kuus. Valida on kümne erakonna ja 54 kandidaadi vahel. Hiidlasi on 54 kandidaadi hulgas kaheksa, üksikkandidaate ei ühtki. Hiidlaste šansid riigikogusse pääseda on tagasihoidlikud, kuigi mitte olematud.
Noor või vana, kukk või kana
Oma esimestele riigikogu valimistele läheb vastu minister Urve Palo abina töötav Reili Rand (23), kes kandideerib SDE ridades. Esmakordselt kandideerib riigikogusse ka Selveris pagarina töötav Aleks Saarnak (23), kes liitus RÜEga. Algaja riigikogusse pürgija on ka pensionär Urmas Selirand (66), kes rõhutab, et kuigi kandideerib EKRE nimekirjas, pole ta erakonna liige.
Kohalikku poliitikat teinutest on riigikogusse pürgimas koguni kolm endist Kärdla linnapead: praegune Hiiu vallavanem Georg Linkov (39) IRL ridades, OÜ Pildikoda tegevjuht Ants Vahtras (61)
KE ridades ja OÜ Toikako Kaubandus töötaja Rinno Lige (43) EVE liikmena.
Reformierakonna ja riigikogu liige Tarmo Mänd (64) kandideerib riigikogu valimistel kolmandat korda, SDEle hääli koguv riigikogu liige Kalev Kotkas (54) viiendat korda.
Hiiu saare suurim mure
Reili Rand nimetas Hiiu maakonna põhiprobleemiks väljarännet, mille peapõhjuseks peab ta sobivate töökohtade nappust. “Seetõttu peab riik võtma senisest tugevama rolli ettevõtluse ning uut töökohtade loomise toetamisel – läbi sotsiaalmaksuerisuste, ettevõtlustoetuste ja muu sellise,” selgitas Rand.
Teine oluline tegur on tema hinnangul elukoht ning kohaliku omavalitsuse ja elamuturu toetus oleks suureks abiks. “Näiteks, kui oleksid olemas üürikorterid, siis olen kindel, et nii mõnedki spetsialistid kui ka noored tuleksid ja jääksid saarele. Seetõttu olen tulihingeline riiklikult toetatud üürielamute programmi toetaja,” ütles Rand. “Selle programmi eesmärk on võimaldada kohalikel omavalitsustel ja eraettevõtetel riigi toel ehitada või renoveerida üürimaju, kus korterid oleksid kaasaegsed, energiasäästlikud ning seetõttu madalate kommunaalkuludega. Nii saaksid endale lubada oma kodu ka väiksema sissetulekuga inimesed, sh tööjõuturule sisenevad noored, madalapalgalised spetsialistid, noored pered ja ka eakad.”
Aleks Saarnak tõi Hiiumaa murekohtadest esile arstiabi ja elutingimused – mõlemad vajaks tema hinnangul parandamist. “Tahan muutust – see on kõige olulisem,” võttis ta oma eesmärgi lühidalt kokku.
Urmas Seliranna arvates tuleb riigikogus tegeleda regionaalpoliitikaga. “See tähendab, et tuleb vaadata Toompealt alla ja näha, et olemas on ka rahvas, ja see rahvas ei ela ainult Tallinnas ja Toompeal. Tuleks hakata koostööd tegema oma rahvaga, sest inimesed ei ole riigi jaoks, vaid riik on inimeste jaoks,” ütles Selirand.
Ants Vahtras leidis, et kõigepealt tuleb vaja välja töötada igale Eesti piirkonnale sobilik poliitika ja võtta vastu saarte seadus. Nii saaks piirkonna eripärasid arvestades luua mehhanisme, mis tagaks, et ettevõtlus ja elu areneksid ja inimesed ei lahkuks. “Praegu tehakse seadusi lüües ühe lauaga üle terve Eesti ega olda valmis tegema piirkondlikke erisusi,” ütles Vahtras.
Georg Linkov ütles, et Hiiumaa kõige suurem probleem on puuduvad töökohad. “Viimane uuring näitas, et inimesed jäävad sinna, kus on olemas töökohad ja eluase,” selgitas ta. Tema soovitus, mida kohe ja kiiresti teha tuleks – luua saarele tervise- ja loomekeskus, kuhu tuleks 50 ja rohkemgi töökohta. Kui arvestada juurde pereliikmed, oleks Hiiumaal automaatselt 150–200 elanikku juures.Vastuseks küsimusele, kuidas järgmine riigikogu seda teha saaks, ütles Linkov: “Riigikogu saaks seda toetada regionaalsete investeeringutega piirkonna konkurentsivõime arendamise meetmest ja erasektorist oleks siis võimalik vahendeid juurde otsida. Kui riik sinna ei investeeri, ei ole ka nemad nõus investeerima.”
Rinno Lige hinnangul on meie saare suurim probleem ettevõtluse nõrkus ning praegused regulatsioonid ja majanduspoliitika, mis ei aita kaasa äärealade majanduse arengule, pigem ahistavad. “Kuniks Hiiumaa ei ole konkurentsivõimelise majanduskeskkonnaga, ei saa loota ka elanikkonna kahanemise pidurdumist,” lisas Lige. “Eesti riigi asi on tagada hiidlastele võrdsed võimalused. Võrdsena suudavad hiidlased ise suurepäraselt veelgi rikkama ja hubasema kogukonna luua,” ütles Lige. Ta on seisukohal, et toetused ja dotatsioonid ei tee rikkaks kedagi ning Hiiu saar peab suutma ennast ise toita.
Tarmo Mänd nimetas Hiiumaa põhiprobleemiks liiga suurte tuuleparkide rajamise kavatsust, mille vastu on hiidlased andnud 8000 allkirja. “Liiga suurte tuuleparkide vastu tuleb võidelda ja seda võimaldab riigikogu liikme staatus kõige paremini teha,” rõhutas Mänd. Olulisteks teemadeks nimetas ta veel põhivõrgu ehitamist Kärdlani, parvlaevaliikluse paremat korraldamist, ülekohtu lõpetamist saarte põllupidajate suhtes ja Hiiumaa haigla püsimajäämist.
Kalev Kotkas nimetas kodusaare põhiprobleemiks tööhõivet. “Selleks, et hiidlased ei peaks tööotsinguil mandrile ja välismaale minema on sotsiaaldemokraatidel plaanis regionaalsete töökohtade loomiseks rakendada sotsiaalmaksuerisusi,” ütles Kotkas. Nii tahetakse langetada sotsiaalmaksumäära 33 protsendilt 30 protsendini nende töötajate puhul, kelle elu- ja töökoht asuvad väljaspool Harjumaad. Noorte, õppurite, piiratud töövõimega inimeste ja eakate tööhõives osalemist kavatsevad sotsiaaldemokraadid toetada langetades nende eest makstavat sotsiaalmaksu 13 protsendi võrra. Veel on kavas muuta ettevõtluse arendamine kohalikele omavalitsustele seadusest tulenevaks kohustuseks.
Kandidaadid riigikokku pääsu võimalusest
Urmas Selirand hindas EKRE võimalusi riigikogusse pääseda vägagi reaalseks: “Kuus kuni kaheksa kohta!” Seevastu oli ta üsna skeptiline, kas tal endal see õnnestub, kuna, tsiteerides teda ennast: “Hiiumaal on selleks liiga vähe elanikke!” Ka Ants Vahtras kahtles, kas ta riigikogusse pääseb.
Rinno Lige ütles, et Vabaerakonnal on reaalselt võimalik riigikokku saada, sest on ühtlaselt tugeva nimekirjaga ning lihtsa ja selge programmiga erakond. Nõrkuseks nimetas ta erakonna noorust ja sellest tulenevat vähest tuntust, enda valituks osutumist aga elu suurimaks üllatuseks.
