PEREKOOL/ Clare Bloomfield Tervise Arengu instituudi ja Tartu ülikooli koostöös tehtud laste digisõltuvuseteemalises küsitluses osales kokku ligi 2000 last Eesti eri paigust.
Uuringu koordinaator Kätlin Konstabeli sõnul selgus seegi, et kui 8. klassi lapsed said esimest korda arvuti juurde keskmiselt umbes kuueaastaselt, siis nooremas vanuserühmas oli see aeg oluliselt varem – umbes nelja ja poole aastaselt.
Kuna laste arvutikasutusharjumuste kujunemisel ja märkamisel on suur roll perel, osalesid uuringus ka lapsevanemad. Uuringust selgus, et umbes 40 protsenti lapsevanematest mõlemas vanuserühmas peab arvutile ligipääsu piiramist tavaliseks karistusvahendiks. Samas arvas 10 protsenti 2. klassi laste vanemaid ja 21 protsenti 8. klassi laste vanemaid, et pole olemas sellist asja, nagu liigne arvutikasutus.
Konstabel rääkis, et probleemne arvutikasutus seostus ka vanemate negatiivsema üldhinnanguga lapse tervisele. Liigselt arvutit kasutavad lapsed olid ka oluliselt väiksema uneaja ja kehalise aktiivsusega. “Peredes, kus läbisaamine parem, oli ka lastel arvutikasutusega vähem probleeme,” märkis Konstabel.
Probleemseks saab arvutite ja teiste nutiseadmete kasutamist hinnata siis, kui hakkavad ilmnema muudelegi sõltuvustele iseloomulikud tunnused: tekib vajadus olla üha rohkem võrgus, sellele mõeldakse pidevalt, võimaluse puudumisel ollakse ärritunud ja arvutikasutamise kohta hakatakse teistele valetama. Tihti on siis häiritud ka muud eluvaldkonnad: tekivad probleemid koolis või tööl, kannatab tervis, suhted lähedaste ja sõpradega, n-ö päriselu jääb tahaplaanile.
Maailmas läbiviidud uuringud näitavad, et kõige suuremas ohus on need lapsed ja täiskasvanud, kel on välja kujunenud harjumus kasutada arvuteid ja nutiseadmeid eelkõige hea enesetunde saavutamise eesmärgil.
Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu ehk digilapse uuringu eesmärgiks oli selgitada välja digisõltuvuse probleemi tõsidus Eesti lastel, samuti selle probleemiga seotud tegurid: peresuhted, tervis, kooliedukus ja muud.
Projekt jätkub ja selle raames koolitatakse digisõltuvuse teemadel nii pereterapeute kui õpetajaid. Järgmises etapis viiakse läbi ka erinevaid sekkumistegevusi: perenõustamisi, infomaterjalide jagamist ja digisõltuvuse teemalisi tunde koolides. Seejärel tehakse kordusuuring, et teada saada, kas ja milliseid muutusi on toimunud.
Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist ning seda kaasfinantseerib Eesti riik läbi programmi TerVE.
Maris Jakobson
Tervise Arengu instituut
