Turvaline elukeskkond hoitud

Politsei jaoks oli lõppenud aasta ühest küljest hea – vähenemistrendis on nii kuritegude kui väärtegude arv, teisalt on roolis rohkem joobes juhte ja rohkem liigub narkootikume.
Meie uus politseijuht Moonika Raudsepp on ametis olnud neli kuud ja ütleb, et kiire on: “Varasemalt olin patrulltalituse juht ja eks ma olin arvestanud, et juhiametis on tööd palju, kiire on ja väga kiiresti tuleb otsuseid langetada. Selles mõttes midagi üllatusena ei tulnud, aga tempo on  kiirem, kui ma arvasin.”
Politsei eelmise tööaasta hindas ta heaks: “Kärdla politsei­jaoskond on teinud head tööd ja turvaline elukeskkond, mis on saareelu võlu, on hoitud. Kuritegude arv on langustendentsis ning selles mõttes on tehtud head tööd ja saar tundub turvalisena – selline on üldmulje,” ütles Raudsepp.
Samas on ka valdkondi, kus on olnud statistiliselt kehvem aasta kui eelmine või isegi kehvem kui eelmised neli. “Need on valdkonnad, millega meil tuleb edasi tegeleda – rohkem ennetust, rohkem sekkumist ja loodame, et näitajad edaspidi paranevad,” ütles Raudsepp.
Vägivald pole okei
Eelmisel aastal registreeris politsei Hiiumaal 35 lähisuhte­vägivalla juhtumit. “See ei pruukinud alati olla füüsiline vägivald, võis olla ka vaimne vägivald, häirimine – igal juhul midagi selles suhtes oli korrast ära,” selgitas politseijuht. Viiel korral, kui tegemist oli füüsiliste tervisekahjustustega, alustas politsei kriminaalmenetlust.
Lastega seotud juhtumite puhul tuli sekkuda kuuel korral. “Lastega seotud vägivallajuhtumid on rasked juhtumid ja nende puhul sekkume täie tõsidusega, kuna me ju tahame, et meie lastest kasvaks terved ühiskonnaliikmed,” kinnitas Raudsepp.
Raudsepp ütles, et neil on lastega seotud juhtumite lahendamisel väga head koostööpartnerid: lastekaitsjad, sotsiaaltöötajad ja ohvriabitöötaja. “See koostöö on alati olnud väga tõhus ja need juhtumid leiavad alati pikema lahenduse. Mitte nii, et politsei üks kord reageerib väljakutsele ja lahendab tol hetkel selle teema ära, vaid see läheb edasi võrgustiktöösse n-ö järeltöötlemisse, kus tegeletakse probleemi põhjustega.”
Raudsepp meenutas, et lähi­suhtevägivallast teavitamise lehte hakati politseisüsteemis kasutama 2006. Infolehel oli lahter, milles küsiti, kui kaua on peres vägivald kestnud ja selle täitmiseks küsitlesid politseinikud nii ohvrit kui vägivallatsejat. “Tollal tuli tihti teha ristike kasti, kus oli kirjas kümme aastat ja rohkem – praegu nii enam ei ole, selles mõttes on teadlikkus tõusnud. See on väga hea, sest saadakse aru, et vägivald ei ole okei ja sellest teatatakse,” ütles Raudsepp.
Politseijuht lisas, et vägivallast teatamine ei peaks olema ainult pereliikmete asi.
Näiteks kui naabril on kahtlus, et selles peres on vägivalda või kui õpetaja märkab koolis, et lapsega ei ole kõik korras, tuleb ka neil sellest teada anda.
Koolivägivalda tuleb ette
Hiiumaa politseinikel on tulnud sekkuda ka koolivägivalla puhul. “Arvet me nende üle eraldi ei pea, aga neid on ikka olnud,” ütles Raudsepp.
Tema sõnul loetakse koolikiusamiseks sedagi, kui kellelegi halvasti öeldakse, kui on omavahelised kraaklemised või näiteks lumesõda, mis läheb n-ö käest ära. “Kõigi nende puhul peame varakult märku andma, et see ei ole okei ja neist juhtumitest võib kasvada suurem kiusamine,” kinnitas politseijuht, et koolidega tehakse koostööd.
“Väga hull olukord ei ole, aga juhtumeid on, seepärast ongi vägivalla vähendamine sel aastal üks meie prioriteete,” lisas ta.
Joobes juhte rohkem
Joobes juhte tabati mullu rohkem kui eelmisel neljal aastal – oli rekordaasta. “Me ei saa öelda, et meie liiklus oleks sama turvaline kui eelnevatel aastatel ja see on meie jaoks ohumärk,” nentis Raudsepp.
Alkoholijoobes juhte karistatakse kolme joobeastme alusel: 0,1–0,24 milligrammi, 0,25–0,74 milligrammi ja kriminaal­asjad algavad 0,7 milligrammist alkoholist väljahingatavas õhus. Kasv on olnud kõigis kolmes astmes, samas reidide arv on olnud samas suurusjärgus – meie politseinikud kontrollivad aastas u 10 000 juhti ja suvel tehakse reide tihedamalt kui talvel.
Näiteks eelmisel aastal tabati juunikuus märgatavalt rohkem joobes juhte 2017. aastaga võrreldes. “Erandlik on, et joobes juhtide arvu kasv algas ka septembrist ja jätkus sügisperioodil,” märkis Raudsepp. Joobes juhte tabatakse rohkem just suvel, kuid see ei tähenda, et saaksime süüdistada mandriinimesi. Joobes roolis on reeglina, 80 protsendil juhtudest, Hiiumaa inimesed, 20 protsenti jääb saare külaliste süüks.
Merepääste ja liiklusõnnetused
Eelmisel aastal oli 13 merepäästejuhtumit, mille käigus vajas abi 35 inimest. 29 inimest päästis hädaolukorrast politsei merepääste koostöös vaba­tahtlikega ja kuus pääses ise. Merel keegi ei hukkunud, nagu ka 2017. aastal.
See-eest oli mullu Hiiu maakonnas kokku seitse kannatanuga liiklusõnnetust, milles kaks isikut hukkus ja seitse sai vigastada.
Üks, mis praeguseks teada on, et mõlema hukkunuga õnnetuse puhul olid liiklusõnnetuses osalenud juhid kained. “Käib veel kriminaalmenetlus ja hetkel rohkem rääkida ei oska, tehakse liiklustehnilisi ekspertiise õnnetuse põhjuste kohta. Kui need valmivad, siis pärast seda saab midagi öelda,” selgitas Raudsepp.
Kaks väljapressimist
Mullu pandi Hiiu maakonnas toime 65 kuritegu ehk kaks vähem kui aastal 2017. Langus­trendis on kuritegude arv juba aastast 2015. Ainuke kasvav kuriteoliik on liiklus­kuriteod, kus tooni annab joobes juhtimine. Vähenenud on nii vara­vastased kui isikuvastased kuriteod. “Isikuvastaste kuritegude puhul tuleb meil tegeleda peamiselt vägivalla­kuritegudega: tervise­kahjustuste tekitamine, baarikaklused, lähisuhte­vägivald,” selgitas Raudsepp.
Varavastaste kuritegude puhul on tavapäraselt tegemist vargustega, aga sel aastal on olnud ka kaks väljapressimist. “Väljapressimisi meil varasematel aastatel ei ole olnud,” märkis Raudsepp. “Antud juhul ähvardas väljapressija siivutu sisuga video internetti riputamisega.” Väljapressimine on kuritegu, mille eest saab karistada rahatrahvi või viieaastase vangistusega.
Olid ka mõned kelmused, mille ohvriks sattusid internetipoest ostjad.
Väärtegusid vähem
Ka väärtegude arv on languses; kui keskmiselt on viimasel neljal aastal Hiiumaal toime pandud 500 väärtegu, siis eelmisel aastal 423. Lõviosa neist moodustavad liiklus­rikkumised: joobes juhtimised, lubadeta juhtimised, kiiruse ületamised, turva­vööta sõitmised jms. On ka avaliku korra rikkumisi, alaealiste toime pandud rikkumisi ja narkosüütegusid. Viimased on kasvutrendis ja eelmisel aastal registreeris politsei
30 juhtumit. Neist üheksal korral võeti ära väikeses koguses narkootilist ainet ja ülejäänud olid tarvitamisjuhtumid. “Väga palju on kanepitarvitamist, aga saarele jõuavad ka amfetamiin, ecstasy ja kokaiin,” loetles Raudsepp.
Narkootikumide jõudmine saarele on probleem, millega meie politsei tõsiselt tegeleb. “Meie eesmärk on kasvatada arusaama, et väga kerge on narkootikumidega politseile vahele jääda,” ütles Raudsepp.
Politseinikel on ka tubli abiline, narkokoer Isak. “Tal on väga hea nina, ta on neljaaastane ning parimas tööeas. Hästi suure ampluaaga koer, kes otsib nii kadunud inimesi kui ka narkootikume. Tänu temale on meil võimalik teha n-ö üllatusretki, koole kontrollida, saame reididel sõidukeid kontrollida,” kiitis Moonika Raudsepp.