Töötervishoiuarstide nappus vajab lahendust

On ebamõistlik, et töötervis­hoiu spetsialisti juurde minekuks kulub Hiiumaa ettevõtte töötajal terve tööpäev, vahendas Rahvusringhääling OÜ HMPK juhatuse liikme Andrus Ilumetsa sõnumit.
Ilumets ei kahtle tervisekontrolli vajalikkuses, vaid talle teeb tuska, et Hiiumaal ei ole töötervishoiule spetsialiseerunud arsti. Ta rääkis Vikerraadio eetris, et kui ette­võte saadab töötaja Saare­maale või Haapsallu, kus seda teenust saab, siis isik, kes sinna läheb, kaotab terve tööpäeva. Kui neid on rohkem, on ka rohkem kaotatud tööpäevi. HMPK saadab töötajad tervise­kontrolli iga kahe aasta tagant.
Ettevõte on mõelnud töö­tervishoiubussi tellimise peale, kuid tellimuse tähtajad on pikad ja kulu vähemalt kaks korda suurem, kui seesama teenus maksab näiteks Saare­maal.
Ilumetsa hinnangul võiks töötajate tervist kontrollida kas perearst või vastava välja­õppe saanud meedik.
ERRi teatel on samasisulise ettepaneku sotsiaalministeeriumile teinud kaubandus-tööstuskoda. Põhimõtteliselt on nõus ka tööinspektsioon, kuid peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tõi takistusena esile perearstide niigi suure koormuse ja vajaduse tagada, et tervisekontrolli viiksid läbi pädevad, töö­tervishoiule spetsialiseerunud arstid.
Miidla-Vanatalu andmetel võib töötervishoiuarstide nappus olla üks põhjus, miks Eestis on näiteks võrreldes Soomega kutsehaigused aladiagnoositud. Viimastel aastatel on Eestis tööst põhjustatud haigestumisi diagnoositud alla saja aastas. Kutsehaiguse diagnoosi saab keskmiselt 20 inimest aastas.

KATI KUKK