BLRT GRUPP Esmaspäeval saatis allakirjutanu TS Laevadele ja Asile Baltic Workboats küsimuse, kas põhjuseks, miks parvlaev Tõll Kuivastu sadamas kaisse sisse sõitis, võib-olla Tõllu ümberehitamine hübriidlaevaks aastal 2019.
„Nendele küsimustele vastata ei ole veel võimalik, sest juhtunu juurdlus on alles algstaadiumis. Kõigi küsimustega palume seni pöörduda laevaomaniku poole,” vastas Asi Baltic Workboats juhatuse liige Jüri Taal kolmapäeval.
TS Laevad juhatuse liige ja laevandusvaldkonna juht Guldar Kivro lisas, et tehnilise rikke uurimine veel käib ja midagi täpsemat on vara öelda.
Trasterid ei käivitunud?
Laevaõnnetuse videot analüüsinud Hiiu Lehe allikas ütles eelmisel nädalal, et tundub nagu poleks käivitunud laeva trasterid ehk n-ö abimootorid, mis pidid saama energia akupankadelt. Tema versioon oli, et Tõllu peamootoritega võeti sildumiskurss/ algkiirus ja siis oleks pidanud järg üle minema vööritrasteritele, mis laeva liikumist pidurdavad ja külgtrasterid pidanuks suunama laeva vastu kai vendreid. Trasterid aga ei käivitunud ja laev sõitis inertsist algkursil sildumiskaisse sisse.
Olukorra oleks tema hinnangul ehk päästnud peamootorite kiire tagasikäik, kuid seda ei tehtud või siis ei võimaldanud seda laeva juhtsüsteemid.
Ümberehitatud süsteem
2019. aastal oli TS Laevad juhatuse liige Jaak Kaabel Õhtulehele antud intervjuus öelnud, et ümberehitatud süsteemi kasutatakse just nimelt eelkõige sildumisel: „…laeva mootorid töötavad kogu aeg madalatel pööretel, mille käigus laaditakse ka akupankasid. Tipukoormuste vajaduste korral, näiteks sildumismanöövrite puhul, kasutatakse aga akupankadesse madalatel pööretel salvestatud energiat ning laeva mootorid töötavad samal ajal ühtlaste madalate pööretega edasi…”
Polnud inimlik eksitus
Kolmapäeval, 28. juulil saadetud pressiteates välistas TS Laevad, et parvlaevaga Tõll 22. juulil Kuivastu sadamas toimunud õnnetus juhtus inimliku vea tõttu ja kinnitas, et laeva pidama saamisel tekkis tehniline tõrge.
TS Laevade juhatuse liikme ja laevandusvaldkonna juhi Guldar Kivro sõnul jõudis parvlaeva Tõll õnnetuse sisejuurdluse komisjon otsusele, et õnnetuse puhul polnud tegemist inimliku eksitusega. „Vaatasime üle kõik meil olevad materjalid seoses parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetusega. Nende põhjal saame otsustada, et laeva juhtinud vanemtüürimees tegi enda poolt kõik, et laev seisma saada.”
„Kõik viitab sellele, et Tõllu õnnetuse puhul oli tegemist tehnilise rikkega. Milles rike täpsemalt seisnes, seda näitab edasine uurimine,” lisas Kivro.
Pressiteates märgiti, et õnnetuse põhjuste uurimine algas sisejuurdlusega, mille tulemusel selgus, et see juhtus tehnilise rikke tõttu. Edasiseks uurimiseks kaasatakse kõiki parvlaeval Tõll kasutatavate seadmete tootjaid.
TS Laevadele teadaolevalt algatab iseseisva juurdluse ka Ohutusjuurdluse keskus, millega ettevõte teeb igakülgset koostööd, et õnnetuse põhjusteni jõuda.
Oma juurdluse teeb ka Transpordiameti ohutusosakond.
TS Laevad lubas rohkem infot edasise uurimise kohta anda järgmise nädala jooksul.
Kivro: Pireti puhul välistatud
Küsimusele, kas sama tehniline rike võib tabada ka teist Poola Remontowa laevaehitustehases valminud laeva, Piretit, vastas Guldar Kivro, et see on välistatud. „Tõllu hübriidiks ehitamise käigus uuendati kogu süsteemide toimimise põhimõtteid ja programme. Teiste laevadega seda tehtud pole. Seega ei tohiks sarnane rike teiste laevadega juhtuda,” põhjendas TS Laevade juhatuse liige.
Kes maksab kulud?
Parvlaeva Tõll prognoositav remondiaeg on kaks kuni neli nädalat. Remondi maksumus on alles selgitamisel.
Siit ka järgmised küsimused, millele avalikkus vastust ootab.
Kes kannab Tõllu remondikulud, kas TS Laevad või laeva ümberehitaja, AS Baltic Workboats?
Kas kindlustus katab kahjud juhul, kui õnnetuse põhjuseks oli laeva ümberehitus?
Kui laevaõnnetuse põhjuseks on Tõllu ümberehitus, kas TS Laevad loobub järgmiste aluste, näiteks Pireti ümberehitamisest hübriidlaevadeks?
