Terrorirühmituse Islamiriik nimevalikust on aru saada, et nad sooviksid riigina tunnustamist ja rääkida kogu islamimaailma nimel. Sellele ambitsioonile ei tohiks Euroopa liidrid toitu anda.
Prantsuse president Françoise Hollande ütles, et see on sõda, sama kinnitas Rooma paavst. Sellega ületähtsustasid nad ühe äärmusrühmituse rolli, sest sõdu on seni peetud ikkagi riikide vahel.
Sisuliselt oli reedel Pariisis toimunu ikkagi terrorirünnak. Jääb nõustuda Mihhail Lotmaniga, kes tänases Hiiu Lehes ütleb, et tegemist oli terroristide koordineeritud rünnakuga ja võidelda sellega tuleb mitte sõjaliste vahenditega, vaid intensiivistades terrorismivastast võitlust.
Terroristide peamine soov on külvata hirmu. Ja Pariisis toimunu oli tõeliselt kohutav. Kõik see jõudis läbi meediakanalite väga otse meieni – hirm, kaos, valu…
Pariisis õppiv Oliver Mõru kirjeldas eile Eesti Päevalehe reporterile eluolu pärast reedel juhtunut. Ta ütles, et inimesed püüavad oma käitumisega märku anda, et nad ei karda ja jätkavad oma normaalset elu.
Ka meil pole põhjust hirmuks ja paanikaks – hulle on maailmas ikka olnud. Me peame nende tegevuse peatama, aga mitte istuma kodus ja oma elu elamata jätma.
Küll aga kannatanutele kaasa tundma. Kaastunne, mida maailma inimesed näitasid üles Prantsusmaa saatkondade juurde lilli viies, valgustades Prantsuse lipu värvides hooneid üle maailma, kattes oma foto Facebookis Prantsuse trikolooriga, oli ulatuslikum kui kunagi enne. Me ütlesime, et me leiname koos prantslastega. Nüüd peame koos nendega vaprad olema.
17. november 2015
