RAIVO TEEMETS Koos lauldi seltsi hümni “Hoidke kokku hiidlaste pojad” ja siis sai sõna Marina Kaljurand. Ta rääkis oma haridusteest, muuhulgas ka Tartu Ülikooli ajast, mil üheks tema õppejõuks oli Advig Kiris.
Hiiumaaga on Kaljurand seotud juba kooliajast, mil käis “šefina” Sõpruse kolhoosi aiandis õunu korjamas. Järgmine kokkusaamine oli juba ehitusmalevas, kui Nurstes poe vastas asuvale garaažile katust pandi.
Suvehiidlane on Kaljurand juba 15 aastat. Algul käidi saarel telkimas, pikapeale muutus see tülikaks ja Kiduspe külla soetati suvemaja.
Talle omase huumoriga rääkis Kaljurand, et neil on küla kõige suurem riigilipp. Külarahvas päris, miks see nii suur peab olema, aga lipu suuruse määrab masti kõrgus. “Kuna sai ostetud kõrge mast, peab ka lipp suur olema,” naeris Kaljurand. Ka Marina ja Kalle Kaljuranna lapsed on otsustanud end saarega siduda.
Oma teenistuskäigust rääkides meenutas Kaljurand aega, mil Lennart Meri tegi talle ettepaneku hakata tegema kokkuvõtteid vene pressis kirjutatust. Meri küsimusele, kui palju teab ta rahvusvahelistest suhetest, vastas Marina, et eriti ei midagi. Tal endal ei olnud ka huvi selle valdkonna vastu, kuna tahtis saada hoopis kohtunikuks. Meri oli aeglaselt ja pausidega kirjeldanud
Marinale rahvusvahelisi suhteid nagu pannkoogitegemist alates kanamunadest ja lõpetades praadimisega. Ilmselt sai see vestlus edasiste valikute tegemisel otsustavaks.
Ootamatu oli, kui välisminister Urmas Paet tegi ettepaneku minna Moskvasse Eesti suursaadikuks. Marina kohe vastust ei andnud. Seepeale soovitas Paet: “Räägi abikaasaga” ja vastuseks oli: “Muidugi mine. Mina hoian tagala korras”. “Ka lapsed ise olid tublid,” kinnitas Kaljurand. Moskvas oldud aeg langes kokku pronksiööga ja sellele järgnenud sündmustega, mis võtsid Moskva Eesti saatkonna ja isiklikult Marina
Kaljuranna suhtes ohtlikugi pöörde.
Kaljurand on välisministeeriumis töötanud peaaegu kõigis osakondades. “Neid kuut-seitset aastat välisministeeriumis ei vahetaks ma millegi vastu ega annaks neid aastaid kellelegi,” ütles ta. Kui ta 2015. aastal määrati Eesti Vabariigi 13. välisministriks, oli see tema unistuste täitumine.
Aastal 1991 oli välisministeeriumis 21 töötajat, praegu on neid 600 ringis. “Areng on olnud muljetavaldav,” nentis Kaljurand.
Elu ka väljaspool
Kaljurand puudutas lühidalt ka presidendiks kandideerimist 2016. aastal, kui ta astus tagasi välisministri ametikohalt. Vaatamata tema suurele populaarsusele ja kõrgetele reitingutele läks nagu läks. Ometi oli see tema poolt südamest tulnud tõsine ettevõtmine.
Mõnda aega oli Marina Kaljurand seejärel isegi töötu ja ootas pakkumisi. Pakkumine tuli Hollandist ja pakuti rahvusvahelise küberstabiilsuse alast koostööd. Kuigi ta ei ole ITspetsialist, võttis ta pakkumise vastu, et anda oma panus haavatava kübermaailma kaitseks. Alates veebruarist 2017 on Kaljurand rahvusvahelise küberstabiilsuse komisjoni (Global Commission on the Stability of Cyberspace – GCSC) juht. Komisjoni kuulub 28 inimest eri riikidest ja valdkondadest, esindatud on isegi häkkerid(!).
Veel kuulub ta endiste välisministrite klubisse, kuhu teda kutsus USA endine riigisekretär Madeleine Albright isiklikult. Muuhulgas on klubi üheks väljundiks ettepanekud oma riikide valitsustele. Kaljurand on käinud ka ühel selle klubi kokkusaamisel: “Huvitav oli teada saada, mida teevad ja mõtlevad nn endised.”
Sel suvel astus Marina Kaljurand Naiskodukaitse Hiiumaa jaoskonna liikmeks. Miks? “Selleks, et saada kogemust,” vastas Kaljurand. “Poliitikat kujundatakse kõrgel tasemel, naiskodukaitse tegevus aga toimub madalamal. Kuigi Eestile kallaletungi ohtu ei ole, aga mitmesugused negatiivsed ootamatused võivad juhtuda ja nendeks peab olema valmis.”
Praegu sõidab Marina Kaljurand palju ringi mööda Eestit, muuhulgas käib tihti ka Ida-Virumaal. “Kurb on vaadata seda lõhet muu Eestiga,” nentis Kaljurand. “Paljud vene pered on ajupesu mõju all, kahjuks levitatakse valesid. Ka poliitikud käituvad mõnikord vastutustundetult, rääkides Tallinnas ühte, Narvas teist juttu – sellist asja ei tohiks lubada.” Kaljurand ütles, et otsustajad peaksid mõistma – Ida-Virumaa on sama palju Eesti kui seda on Hiiumaa.
Kogu esinemise aja kuulasid kohaletulnud Marina Kaljuranda hiirvaikselt, mida meil juhtub üsna harva. Pole ka ime: tegu on väga sümpaatse, siira, avala naeratuse ja sügava mõttemaailmaga isikuga.
Mind ennast hämmastas see, et kuigi kohtusin temaga esimest korda, tundus, nagu oleksime juba ammused tuttavad. Niivõrd hea suhtleja on ta. Ja lihtne: rääkides oma paljudest ametitest ei olnud tema olekus kordagi tunda poliitikutega sageli kaasas käivat tähtsa positsiooni rõhutamist. See teebki ta suureks.
Kahe seltsi koostöö
Hiiumaa sõprade seltsi (HSS) juhatuse liige Krista Esta andis kõigepealt edasi tervituse kogu seltsi poolt. Selts asutati 2013. aastal eesmärgiga toetada Hiiumaa elu- ja ettevõtluskeskkonna arengut. Sellesse kuulub 20 liiget, enamuses suvehiidlased. Juhtorganiks on viieliikmeline juhatus, mille eesotsas on Enn Kunila, kes kahjuks ei saanud seekord kohale tulla.
Seltsi üheks suuremaks ettevõtmiseks on praegu EELK Kärdla Johannese koguduse kirikuhoone restaureerimise toetamine. Toetuse kogumiseks avati 2014. aastal Kärdla kohvikutepäeval kohvik “Kirik Keset Küla” ja korraldati Mänspe kabelis Ivari Ilja heategevuskontsert.
Teine suurem projekt on seotud Hiiumaa tennisehalli rajamisega.
Seltsi on arutatud koostööd Tallinna siidlaste seltsiga, on jälgitud meie tegemisi seltsi kodulehekülje kaudu. “See äratas tähelepanu ja ilmselgelt on võimalusi ühisteks ettevõtmisteks nii hiidlaste seltsi kui ka Hiiumaa heaks,” ütles Esta.
Kuna see oli esimene põgus kokkupuude Hiiumaa sõprade seltsiga, siis konkreetsemate koostöövormide arutamiseks saadakse uuesti kokku, siis juba nt juhatuste tasemel.
Krista Esta, kes päritolult hiidlane, tutvustas põgusalt oma elukäiku, mis on teda viinud kodusaarelt mandrile. Praegu töötab ta turisminduse alal.
Advig Kiris tänas esinejaid kinkides seltsi meene ja tegi ettepaneku, et ta tuleks jagama oma reisimuljeid seltsi järgmisel kokkusaamisel, mis esialgsete plaanide järgi toimub laupäeval, 13. jaanuaril 2018.
Kokkusaamisel esitles Erik Heinsoo oma uut mahukat raamatut hiiu naljadest ja juttudest, mida sai ka kohapeal osta.
Raivo Teemets
THS liige
