Harri Rinne Tahkuna tuletorni lähistele, kaks mererannale, üks tuletorni juurde, on paigutatud pingid, millel kiri “Tööstuspärandi taaselustamine turismi arendamiseks”.
Projekti Hiiumaa poolne koordinaator, arenduskeskuse juhataja Liis Remmelg ütles, et kõikidele pinkidele kleebitakse QRkoodid. Seega saab järgmisel aastal pingil istudes ja QRkoodi kasutades nutitelefonist kuulata lugusid piirkonna tööstusajaloo kohta. Tekstid koostasid Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo, giid Urmas Selirand ja loodusemees Tiit Leito, kes tutvustavad piirkonna loodust, militaarajalugu ja Tahkuna tuletorni.
Tegu on Eesti-Läti suure ühisprojektiga Idustrial Heritage ehk tööstuspärandit taaselustatakse turismi arendamise eesmärgil, milles osalised Hiiumaa vald ja Eesti tuletornide selts.
Projekt on veel töös ja selle raames arendatakse välja tööstuspärandil põhinevaid turismimarsruute. “Meie soov oli teha Hiiumaale üks väike matkarada,” selgitas Remmelg.
Nii otsustatigi rääkida külalistele sellest, mis praegu on ja kunagi on olnud Tahkuna poolsaarel. Matkarada algab tuletorni aia juures asuva pingi juurest ja kulgeb mööda mereranda edasi Lehtma sadama poole.
Projekti raames korrastatakse ja/või arendatakse turismiobjektideks veskeid, tootmishooneid, tuletorne, raudteeobjekte ja veetorne nii Eestis kui Lätis. Lääne-Eestis arendatakse või korrastatakse kokku seitse tööstuspärandi objekti: Kübassaare tuletorn ja Lümanda lubjapark Saaremaal, Tootsi turbavabrik Pärnumaal, Haapsalu raudtee- ja sidemuuseum ning Risti veetorn Läänemaal, Ristna ja Tahkuna tuletorn Hiiumaal.
Projekti partnerid on MTÜ Lääne-Eesti Turism ja MTÜ Lõuna-Eesti Turism Eestist, Lätist Kurzeme, Riia ja Vidzeme regioon. 1,4 miljonit eurot maksev projekt algas mullu mais ja kestab kuni tuleva aasta aprillini, seda rahastab Interreg Eesti-Läti programm.
14 nimelist pinki
Vahur Kersna algatatud mälestuspinkide kampaania käigus paigaldati Hiiumaal 2013. aastaks seitse nimelist pinki. Peale viieaastast pausi paigaldati tänavu Kärdlas veel seitse nimelist pinki lugupeetud inimestele. Oma pingi avamisel on saanud osaleda Ave Alavainu, Lea Sibul-Poola, Reet Kark ja Vaino Väljas, teistele paigaldati pink postuumselt. Ülevaatena toome ära pingi nimeisiku(d) ja asukoha.
1. Luuletaja Ott Arder (1950–2004), Kassaris Sääre tirbil
2. Õpetaja Evald Teras (1929–2009), Kärdlas Pika ja Aia tänava ristis
3. Luuletaja Ave Alavainu (1942), Kärdlas Tiigi tn 21
4. Kärdla nukuteatri asutaja Lea Sibul-Poola (1929–2018), Kärdlas nukuteatri ees Uus tn 1
5. Luuletaja Marie Under (1883–1980), Kassari kabeliaias
6. Luuletaja Aino Kallas (1878–1956) ja diplomaat Oskar Kallas (1868–1946), Kassaris Kallaste suvekodu aias
7. Naiskodukaitsja Reet Kark (1913–2014), Kõpus Annomäe talu õuel
8. Kärdla aukodanik arst Arnold Paroll (1928–2001), Kärdlas Hiiumaa haigla ees Rahu tn 2
9. Otto Mägi (1930–2018), Kärdlas Teises maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärgi juures Posti tn 2
10. Ajakirjanik Endel Saar (1935–2017) ja giid Luule Saar (1933–2014), Kärdlas Leigri väljakul
11. Kärdla aukodanik Salme Elgas (1916–2015), Kärdlas kunagise Südametoa juures Vabaduse tn 3
12. Hingehoidja ja kunstnik Philipp-Teedy Tüür (1930–2005) Kärdlas Uus tn 24/26
13. Kärdla aukodanik Paul Kamm (1917–1979) Kärdlas Tiigi tn 48
14. Riigimees ja diplomaat Vaino Väljas (1931) Kärdla koolimaja juures Uus tn 4
