“Tahaks jooksutrenni… Aga teeme siis!” ehk kuidas Liis ja Alari Hiiumaa jooksukultuurile hinge sisse puhusid

Piret Eesmaa

Hiiumaa suvi on kirev. Vaata kasvõi käesolevat nädalavahetust. Üritusi nii palju, et rebi end või lõhki, igale poole ikka ei jõua. Talv on rahulikum. Mõnikord küsitakse arglikult lausa, mis me üldse siin talvel teeme. Ja kas masendus ei tule peale. Tegelikult ei ole põhiline vahe suvise ja talvise Hiiumaa vahel mitte see, et talvel midagi ei toimu, vaid see, et talvel jõuab toimuvat jälgida. Midagi oma huvile leiab igaüks ja kui tõesti midagi puudu, siis on väga lihtne ise seda asja tegema hakata.
Nii näiteks otsustasid Liis ja Alari Remmelg Hiiumaale tagasi kolides: “Tahaks jooksutrenni!” ja panidki aluse Hiiumaa jooksuklubile.
“Soovisin jätkata Nike Running Club sarnaste jooksutrennidega, aga ei osanud kohe kedagi endaga koos treenima kutsuda, niisiis lõime jooksugrupi, millega said liituda kõik, keda jooksmine huvitas,” rääkis Liis. Alari on ise laskesuusasportlase taustaga ning päris tõsiselt treeninud, ehk tegelikult oli neil teistega midagi jagada ka. Uued tutvused ei lasknud end kaua oodata – esimese tegevusaasta (2016) lõpus oli trennidest osa võtnud juba üle saja jooksuhuvilise.

Jooksutrenn aitab liikumis­harjumust luua ja hoida
Aga jooksmine on ju selline trenn, et paned lihtsalt tossud jalga ja lähed ja jooksed – mis seal koos teha? See on tõsi ja Liisi meelest ka üks jooksmise peamistest võludest: “See on üks loomulikumaid viise sportimiseks ja ala, mille harrastamiseks ei ole vaja ekstra kohta ega aega, pea ainsaks eelduseks on head jooksujalanõud.” Sellesama sõltumatuse tõttu on jooksmist üksi harrastades väga lihtne sinnapaika jätta. Ühistrennid oma kindlate kellaaegade ja seltsilistega pakuvad seda tõuget ja motivatsiooni, mida mõnikord rutiini murdmiseks nii hädasti vaja on. “Treeningutel pingutatakse koos ning oma kogemust vahetult jagada on innustav,” ütles Liis. Samuti aitab õige jooksutehnika vältida vigastusi. Treeningud algavad igal teisipäeval kell pool seitse Kärdla staadionil. Seal tehakse reeglina jooksuharjutusi või üldkehalist treeningut. Teinekord minnakse aga jooksma linna tänavatele või terviserajale.
Viimasel juhul jaotatakse jooksjad vastavalt tempole erinevatesse gruppidesse. Treeningu lõpp-punkt lepitakse alati kokku ja iga grupp saab vastavalt oma võimetele valida distantsile sobiva tempo. “Tihti jõuab meiega koos jooksma ka alles alustajaid ja nende puhul on väga tavapärane esimestes trennides kiirkõndi teha, kuna oluline on joosta mõnusas tempos, mille tunneb ära selle järgi, et jooksmise kõrval saab vabalt treeningpartneritega vestelda,” selgitas Liis. Alustajale võib ka kõige aeglasem jooks olla liiga tempokas. Seda ei pea üldse kartma. Vastupidi. Jooksu­trenn aitab just tekitada jooksu­harjumust täiesti algusest peale nii, et ala vastu tekiks armastus. Liikumine peab meeldima, muidu jääb see ruttu soiku.

Suvel trenn, sügisel võistlused
Suviti jooksmises loomulikult pausi ei tehta. Vastupidi, see on põhihooaeg. Nii toimuvadki avatud jooksutrennid terve suve jooksul. Kes suvel treenib, on
sügiseks tippvormis. Sel sügis/talvel korraldab jooksuklubi kolme võistlust: Tahkuna maastikujooks 1. oktoobril, Paluküla rattasõit 9. oktoobril ja 24. detsembrist kuni 1. jaanuarini matk “Kõhtu ruumi”. Tahkuna maastiku­jooks kulgeb imeilusal rajal metsade ja küngaste vahel ning ranna ääres ja on mõeldud ühtaegu nii jooksjatele kui ka kõndijatele. Paluküla ratta­sõit on osa Hiiumaa spordinädala­vahetuse sündmustest, mida korraldavad Aerobike ja Emmaste spordiklubi Ernst. Kõhtu ruumi matkast on pandeemia ajal saanud virtuaalne ettevõtmine – igaüks matkab siis, kui talle sobib, et pühadeaegset söömapidu tasakaalustada. Aasta aastalt on sel järjest rohkem osalejaid.
Väga suur osa jooksuklubi võistlustel osalejaid on nii-öelda püsikliendid. “Kui oled kord spordi- ja võistluspisikuga nakatunud, siis suure tõenäosusega teed seda igavesti,” usub Liis ja on veendunud, et liikuvad ja aktiivsed inimesed elavad tervislikumat ja õnnelikumat elu.
Liisi ja Alari endi jooksutrenni aktiivsemad ajad on jäänud minevikku. Nad osalevad küll endiselt teisipäevastes trennides, kuid harrastavad viimasel ajal rohkem maastikurattasõitu ja suusatamist. Seda kõike on näha ka Paluküla terviserajal, mille arendamist ajendas Alari unistus ühest korralikust suusa- ja maastikurattarajast.

Hiiumaa ainus terviserada
Esimesed sammud terviseraja paremaks muutmiseks tehti jooksugrupi jõududega talgute korras. “Erinevate projektide raames alustasime suusaraja osalisest laiendamisest, siis tasandamisest, see­järel korjasime rajalt kivisid,” kirjeldab Liis. Nüüdseks on Palukülas tervise­radade nõuetele vastavad jooksu-, suusa- ja maastiku­ratta rajad ning lumemasinad, mis ka sademete puudumisel suusata­miseks lund aitavad teha. Kõige uuem arendus terviserajal on lastele ja noortele mõeldud skillpark, kus saab harjutada trikiratta ja maastikuratta sõitu. Viimased arengud terviserajal on valminud suuresti valla ja osavalla toel. Tegelikult on jooksuklubi rajanud ka Hausma jõuõu ja madalseikluspargid Kärdla rannas.
“Oleme jooksugrupis arvamusel, et sportimisega alustamiseks tuleb nii noorele kui täiskasvanule võimalus ja põhjus anda. Alustada saab näiteks jooksutrennist, lapsed ja noored madalseikluspargis aja veetmisest, kuhu tuleb ka jalgsi või rattal liikudes kohale jõuda ning kus liikumine on kogu kehale koormus,” ütleb Liis lõpetuseks.
Aga kui mina tahan ka oma kodu lähedale terviserada, mis ma selleks tegema pean? Selleks tuleb astuda suhtlusesse SA-ga Eesti Terviserajad, kes üle-Eestilist terviseradade võrgustikku koordineerib. Liis soovitab enne läbi mõelda, kas rajada lihtne käepärastest vahenditest rada või terviseradade võrgustikku kuuluv rada, mis eeldab teatud nõuetele vastavust. Nii ühe kui teise raja puhul on kõige olulisemaks eelduseks kokkulepped maaomanikega.
Ja nii ongi üks asi, mille puuduse üle kurta, jälle vähem. Muidugi üks asi, mida teha, ka vähem, aga samas ruumi veel on – äkki üks jooksupunt igasse Hiiumaa nurka?

Marek Laanbek: Mina jooksen selleks, et pakkuda kehale võimalikult mitmekülgset koormust ja jooksutrennides osalen peamiselt seltskonna pärast. Koos on lõbusam. Väga kasulikud on olnud ka avatud trennid, kus professionaalid korralikku jooksutehnikat õpetavad. Palju teeme üldfüüsilist kehalist treeningut, mis on jooksmise puhul väga oluline. Kui selg ja kõht ei hoia, läheb raskuskese paigast ja kohe võib hakata mõjuma halvasti põlvedele ning jaksad ka vähem joosta. Sellepärast on väga oluline kõiki lihasgruppe treenida. Seda peangi silmas, kui ise jooksutrenne läbi viin. Püüan pakkuda võimalikult erinevaid harjutusi, et igav ei hakkas. Suviti teeme harjutusi keharaskusega.
Mina julgustan kõiki avatud trennides osalema: esiteks, need on jõukohased kõigile ja teiseks, need on tasuta!