Suvel on kõike korraga nii palju. Tahaks igale poole jõuda, et sellest osa saada. Aga ei jõua. Saati kui oma hiiglaslik aed tööd ja aega nõuab, lisaks käsitsi heinategu puisniidul ja mis puha.
Ometi mõned hetked siiski juhtuvad. Just need jäävad suve eredamateks mälupiltideks. Üks selline oli viiendal heinakuupäeval mandrilt tulles, kui põikasime koduteel ringiga Sarve kaudu. Eks ettekääne oli ikka ka. Tahtsin nimelt pilgu peale visata sealsetele kuldkingadele. Õitsemise jaoks lootusetult hilja, ent ka muidu on neid ikka tore näha. Kuldking on Hiiumaal ju üpris haruldane.
Esmalt lummasid teeveere kiduravõitu, ent rikkaliku lillestuga niidud. Terve kuu kestnud lõunamaised ilmad olid kõrred juba koltunuks küpsetanud, ent õisi jagus kamalute viisi. Mõned käoraamatud lõpetasid, teised mujal veel täies hiilguses. Pajuvaakide tumekuld vastandus kellukate siniste ja lillade toonidega. Kollaseid naistepunasid ja hobumadaraid, sinavaid kassisabade küünlakesi. Ristikud lõpetamas, samuti koldrohud, kelle seas ka veripunaste õisikutega isendeid. Kuid juba (nii vara!) alustasid muidu küpse suve ilmestajad jumikad. Ja karikakraid ehk härjasilmi jagus muidugi ka. Ning Aruküla pool ilutsesid sinilillade kõrglehtede vahelt kollaseid õiehuuli küünitavad harilikud härgheinad.
Sootuks teine maailm avanes kuldkingade kasvukohas. Säärane kadakarägasse peitunud “kingamets” on Hiiumaal ainulaadne, võibolla terves Eestis vaid üks taoline? Kadakad on kõrgeks kasvanud ja ilmutavad kahjuks hääbumise märke. Nende järge näivad üle võtvat türnpuud. Lausa türnpuumets on kujunemas. Natuke muinasjutuline korbaste, tumedate, samblikest hallikirjaliste tüvede mets, nende varjus lopsakate kivi-imarate nahkjate sulglehtede kogumik. Mõjus eksootilisena, nagu ei tea kus kaugel ookeanisaarel…
Ja maikellukesi kasvab seal samblases madalmetsa põues päris palju ka. Ning näe, üks noor tammgi siia sekka sattunud.
Selle rägametsa all siis elavadki kuldkingad. Lausa rasvaselt lopsaklehised puhmikud ikka siin ja seal ja hoopis taamalgi. Ei mahtunud seal krässide padrikus teps kõikjale pressima. Aga niipalju jäi silma, et kuldkingadel oli sel aastal lausa suurepärane viljumine. Ikka väga palju viljakupraid, tükati vaat et pooltel vartel need küljes. See oli õitest rõõmustavamgi vaatepilt. Tootke aga seemneid hästi palju, et siis tulevikus saaks uusi kuldkingi lisaks aina rohkem ja rohkem! Ehkki mikroskoopilisest seemnest uue õitsva taimeni kulub ilmatuma pikk aeg, lausa viisteist aastat vist?
Selle aja peale on sellest kuldkingakadastikust saanud juba kuldkingatürnik…
