Teisipäeval, 25. märtsil möödub märtsiküüditamisest 65 aastat ja sel puhul on päev, mil seda tragöödiat meenutatakse, tavapärasest sündmusterohkem.
Südapäeval minnakse küüditamise ohvreid mälestama Lehtma sadamasse, kust ränk teekond alguse sai. Küüditatute mälestusmärgile asetavad pärja Hiiu maavanem Riho Rahuoja ja kohalike omavalitsuste esindajad. Samal ajal helisevad Hiiumaa kirikutes kirikukellad.
Kell 16 algab Hiiu maavalitsuse esimese korruse saalis aktus, kus maavanem Riho Rahuoja annab aastatel 1949–1952 küüditatutele ja Siberis sündinud küüditatute lastele üle mälestusmärgi Eestist Küüditatu (pildil). Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu liige Vilma Tikerpuu andmetel elab Hiiumaal 24 sel perioodil küüditatut ja 19 Siberis sündinud last. Tseremooniale järgnevad sõnavõtud ja muusikaline tervitus Timo Ligelt.
Kell 17.30 algab Kärdla kiriku mälestuspalvus. Seejärel asetavad kodutütred ja noorkotkad Teises maailmasõjas hukkunud hiidlaste monumendi ette 270 mälestusküünalt – nii palju hiidlasi viidi 65 aastat tagasi oma kodudest. Naiskodukaitsjad süütavad küünlad ja kaitseliitlased moodustavad auvalve.
Kell 19 helisevad Hiiumaa kirikutes kirikukellad. Vilma Tikerpuu kutsub kõiki samal ajal ka kodudes küünlaid süütama kõigi Eestist küüditatute ja nõukogude okupatsioonis kannatanute mälestuseks.
Seda enam on vaja aastakümnete tagust tragöödiat kõigile meelde tuletada, et sellest kunagi ei saaks kohutavat tänapäevareaalsust.
21. märts 2014