Statistikaameti mullusest uuringust selgub, et Hiiumaa algklassiõpilaste koolitee on Eesti pikim – keskmiselt 5 kilomeetrit. Kui koolitee pikkuses korraldataks Hiiumaa meistrivõistlusi, oleks rekordiomanikuks Kärdla põhikooli õpilane Simona Rätsep.
Kaheksaaastane Simona elab koos ema Kätlini, isa Siimu ja peagi kolmeaastaseks saava õe Sofiaga Hirmuste külas. See asub Kõpu poolsaare läänetipus ja sealt on Simona koolimajani Kärdlas 47 kilomeetrit.
Kärdla kool pole Simona jaoks lähim, kuid Hiiumaa, aga võib-olla ka kogu Eesti rekordiomanik oleks ta ilmselt ka juhul, kui ta õpiks Lauka koolis. Sinna on Hirmustest 35 kilomeetrit.
Kaugem kool valiti eelkõige sellepärast, et Simona vanaema ja vanaisa elavad Kärdlas. Veel üks põhjus, et praegu teises klassis käiv tüdruk saab seal hariduse gümnaasiumiastmeni välja.
Isa Siim tõdeb, et vahet tegelikult pole – logistikapähkel tulnuks perel katki hammustada ka lähema kooli puhul. Nimelt jääb ema-isa töökoht, pereettevõte Hõbekala kalaköök umbes poolele kooliteele, Kõrgessaarde, kuid tihti tuleb emal-isal ette võtta sõit Tallinna, kuhu nad ettevõtte tooteid müüki viivad. Siis on õekesed ööd vanaema-vanaisa juures.
Ärgata tuleb vara
Kooli minnes tuleb Simonal tihti ärgata enne kella 6, et jõuda kell 6.15 väljuvale Kalana-Kärdla bussile. Kui emal-isal Kärdlasse asja, saab Simona kauem magada – väljasõit on kell 7.15. “Õnneks on ta varase ärkamisega – kõige hullem ei ole,” ütleb isa.
“Ei ole väga viga ehkki hommikuti olen vahel veidi väsinud,” lisab Simona ja kinnitab, et õppimist pikk koolitee ei sega – kõik hinded on viied või viied väikese miinusega.
“Ma mõtlen, et ka Tallinnas ärkavad lapsed vara, võib olla kilometraažid ei ole nii suured, aga ärkamine ja kooliviimine võtab seal aega täpselt samamoodi,” arutleb Siim Rätsep.
Vahel tuleb küll mõte, et kui pere elaks Kärdlas, saaks kõik peaaegu tunnikese kauem magada, aga sellepärast kusagile mujale kolida pole küll plaanis.
Põhjenduseks, miks temale meeldib Hirmuste külas elada, ütleb Simona, et seal saab olla linnaelust kaugemal ehkki pärast hetkelist järelemõtlemist lisab ta, et ega linnaski pole paha olla.
Siim Rätsep arvab, et koolitundide hilisem algus poleks hea lahendus. Algavad ju peale kooli ringid ja Simona õpib muusikakoolis. Koos sellega veniks koolipäeva lõpp väga hiliseks. Nii leiab isa, et kell kaheksa algav koolipäev on täitsa okei.
Kell kolm Kärdlast väljuva bussiga Simona kohe koju ei sõida. Läheb hoopis ema-isa töö juurde või kõrvalasuvasse Kõrgessaare raamatukokku lugema ja õppima. Kodutee metsade rüpes ja mere kaldal asuvasse Hirmustesse võetakse ette siis, kui isa püütud hõbedased kalad purkidesse pakitud.
Oli kord kool ka lähemal
Veel hiljuti tegutses kool ka Kõpu poolsaarel. Aastatel 1990–1998 asus koolimaja Hirmuste külast vaid mõne kilomeetri kaugusel Kalana külas. Tollal oli külades lapsi palju, Eesti taasiseseisvumise järel tuli noori lastega peresid lisakski ja selles tuhinas taasavati kohalik algkool. 1998. aastal kolis kool natuke kaugemale, uhiuude Kõpu koolimajja, tollase erikooli kõrvale. Algul jätkas iseseisva koolina, hiljem Lauka kooli liitklassina. 2013. aastal lõpetas liitklassi viimane lend, sest lapsed said Kõpu poolsaarelt lihtsalt otsa. Nii tulebki neil üksikutel, kes siin veel sirguvad, käia koolis kas paarikümne või viiekümne kilomeetri kaugusel. Õpilaste nappusega on hädas ka kunagine riigikool Kõpus, mis nüüd kuulub Hiiu vallale ja pakub õppimisvõimalusi hariduslike erivajadustega õpilastele.
Ilmunud Maalehes
