Hiiumaal 35 registreeritud vabatahtlikku seltsilist, kuid neid oleks juurde vaja – kes tunneb, et see talle sobib, on oodatud.
Nädalavahetusel koolitatigi Roograhus vabatahtlikke, kes soovivad pakkuda tuge üksildastele hingedele. Koolitusel sai ülevaate vabatahtliku seltsilise tegevusest ja rollist, suhtlemisest abistatavaga, samuti sotsiaaltöö eetikast ja korraldusest nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Koolitused jätkuvad, nii et soovijad saavad veel liituda.
Ametnikud igale poole ei jõua ning nii on Eesti Külaliikumine Kodukant nii mõnegi hea mõtte üles noppinud ja seda hoogsalt ellu viinud. Käimasolev vabatahtliku seltsilise projekt aitab kaasa, et keegi ei jääks oma kodukohas üksi, märkamata, hooleta.
Koolitusel jagasid teavet projektijuht Anu Viltrop ja Hiiumaa koordinaator Ingrid Purge. Koolitus oli pigem kui vestlusring ja väga oodatud vabatahtlike kogemused ja tähelepanekud.
Viltrop selgitas, et vabatahtlik seltsiline ei ole ametnik, sotsiaal- ega erihoolekandeasutuse töötaja, vaid isik, kes käib üksikule vanainimesele või puudega isikule seltsi pakkumas. Viltrop tõi näite, et toanurka nukrutsema võib jääda haiguse tõttu, mis ei lase liikuda, ka võib vaimselt jalad alt lüüa lähedase surm.
Purge lisas, et üksi või tähelepanuta võib jääda ka kellegagi koos elades: “Inimesed võõrduvad üksteisest, ei suhtle enam või siis on noortel kogu aeg kiire ja nad jooksevad vanainimesest lihtsalt mööda.”
Seltsilise ülesandeks ei olegi kliendile puude ja vee tuppatoomine või tema eest poes käimine, pigem tuleks toimetada üheskoos, olla saatjaks jalutuskäigul või poeteel. “Vestlemine, abivajaja murede kuulamine ja ka tugi asjaajamises on seltsilise roll,” ütles Purge. “Seltsiline käib regulaarselt külas, ajab juttu ja koos tehakse midagi meelepärast, tihtipeale käiakse koos õues või kultuuriüritustel.”
Võimalus teha head
Viltrop selgitas, et vabatahtlik seltsiline on see, kes tahab oma vabast ajast teha midagi head kellegi teise jaoks. Just selliseid inimesi kaasab Kodukant appi üksikuks jäänud eakatele inimestele ja täiskasvanud erivajadustega inimestele.
Hiiumaal on praegu 35 registreeritud vabatahtlikku seltsilist. “See on kuldaväärt, mida vabatahtlikud teevad ja seda ei saagi rahas mõõta,” kiitis Purge. “Ma ei oska öelda, kui palju on neid, kes teevad seda “tööd” märkamata või lihtsalt naabriga suheldes ometigi jagub meilgi üksikuid inimesi, kellel pole märkavaid-hoolivaid naabreid või tuttavaid.”
Viltrop rääkis, et seltsiliseks sobivad igas eas inimesed, kes soovivad ennast avastada ja proovile panna. Seltsilisena saab omandada uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi ning leida uusi sõpru ja tuttavaid. “Kui sul on vaba aega ja soov suhelda, on see ettevõtmine just sinu jaoks,” kutsus Anu Viltrop.
Seltsiliste toetamiseks on kavas mitu koolituspäeva, kuhu on oodatud kõik huvilised. Koolitused on osa liikumise Kodukant ja sotsiaalministeeriumi projektist, millega testitakse vabatahtlike rakendamist hoolekandesüsteemis, et välja töötada sobiv koostöömudel.
Koolitusi toetab Euroopa Sotsiaalfond.
HELJA KAPTEIN
