Keskkonna teema: nii kauge ja nii lähedane

Minu missioon Mondo esimese keskkonna-alase vabatahtlikuna on juba täies hoos ja usun, et esmase tõese pildi elukeskkonna olukorrast siin Kongo külas Nabdami maakonnas olen saanud.
Juba on selge, et loomulikult on teema siinse külakogu­konna piiridest palju laiem ja külaelaniku igapäevaelust palju sügavam. Esimene asi, mis rabab Ghanasse saabudes, on kohutav plastireostus (hiljem mõistan, et see puudutab siiski põhiliselt maanteeäärseid asulaid, sügavamal savannis on olukord parem). Ning esimene vabatahtliku emotsioon koheselt koristada ümbrus stiilis “teeme ära” asendub peagi mõtetega sellest, kas inimesele on üleüldse antud oskust oma elukeskkonda puhtana hoida, või on see kõigest haritlaste ja valitsejate poolt peale surutud paarisaja aasta pikkune komme. Ma ei eristaks siinkohal Aafrikat või Ghanat, kuna samasugune mõttelaad, et prügi on kellegi teise ülesanne, on ju meilegi omane. Nagu Ghanaski, on minu kodusaarel Hiiumaal üsna tavaline seisukoht, et kui prügi on koristamata, siis ei ole see minu, vaid valitsuse tegemata töö. See, et mina viskan pudeli üle õla maanteekraavi, ei ole enam minu probleem.
Aga siiski oleme me ka väga erinevad, viibiksime nagu erinevates aegades. Mind tabab mõte, et Nabdam on nagu
19. sajandi lõpu Hiiumaa. Taludes ei ole elektrit, voolavat vett ega käimlat, toiduaineid hoitakse aidas, süüa valmistatakse paargus lahtisel koldel, samas on inimesed saanud alghariduse, käivad korralikult kirikus, on puhtad, hoolitsetud, naised on ehitud ja ilusate soengutega. Naljaga pooleks on ehk põhierinevus selles, et Hiiumaal ei kandnud naised küttepuid ega kartuli­kotte pea peal, nagu siin kombeks (kartuleid siinkandis küll ei ole, siis ütleme, et hirsikotte. Mistõttu on Ghana naiste rüht oluliselt sirgem, ma usun). Ja siit suur küsimus kestliku elukeskkonna teemal: kas Kongo külal on võimalik astuda pikk sajandipikkune samm sinna, kuhu läänelik ühiskond püüab täna välja rabeleda, see on ökoloogiline, energeetiliselt säästlik ja ringmajandusele põhinev ühiskond? Kas pääseb Kongo küla elektrijuhtmete vedamisest igasse talusse, torustike ja puhastusseadmete rajamisest, prügilatest ja neljarealise maantee ummikutest? Kas saab sellest kõigest üle astuda otse tulevikku, säilitades oma elukeskkonna ja traditsioonid? Ja-jaa, tüüpilised rohelise mõttelaadiga idealisti arutlused…
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kohe alguses rääkida. 🙂 Elukeskkonna ja kultuuri teemade juurde veel jõuame. Tahtsin hoopis alustada minu esimestest päevadest siin Kongo külas ja kuidas mul vedas esimese ülesandega. Võtsin aidata Mondot õpilaste toetusprogrammiga, mis kujunes suurepäraseks võimaluseks näha piirkonda ja inimesi. Victori mõlkis mootor­ratta tagaistmel sõita mööda kiviseid tolmuseid teid küla kaugematesse nurkadesse vaesemate perede kodudesse, et Eestist saadetud kirju ja kingitusi kätte toimetada. Või anda andekatele keskkooliõpilastele üle rahaline toetus uue õppeaasta alguseks (mis nüüd just algas). Või aidata komplekteerida algkooli­laste abipakke, mis koosnevad kooli­kottidest, kooli­vormist, jalatsitest ja muust tarvilikust. Ning hakata nägema, kuidas siinne keskkonna teema on seotud hariduse, traditsioonide, majandusliku toimetuleku, religiooni ja riigikorraldusega.
Ja mis eriti oluline, kohe esimestel päevadel tutvuda väga viisakate, särasilmsete, sõbralike noortega, kellega suheldes aimata kohe selle suure riigi tulevikuväljavaateid. Ja mitte lasta end eksitada vaese ääremaaküla hooldamata miljööst.
Täna lõpetuseks väike kultuuriantropoloogiline ära­arvamismäng. Koostöös Mondoga jagab algkooli õpilastele toetusi siinne ühing, mida juhib eelpoolmainitud Victor. Kes ütles mulle, et lastele nad raha kätte ei anna, vaid ostavad vajalikke asju. Selle põhjuseks on asjaolu, et isa võtab lapsele mõeldud raha ja … nüüd küsimus, mida isa rahaga teeb? Kui Eestis oleks vast esimene vastus, et “isa joob raha maha”, siis mis on vastuseks siin, Ghana kaugemas kirdenurgas olevas traditsioonilises kogukonnas?

TOOMAS KOKOVKIN
MTÜ Mondo vabatahtlik Ghanas
Õige vastus: Sest isa ostab kitse ja ohverdab selle.