Eesti Saarte Mängude korralduskomitee teatab, et tänavu 2. juunil korraldatakse Kärdlas teised Eesti Saarte Mängud.
Mängude programmi kuuluvad kuus ala: kergejõustik, rannavõrkpall, tänavakorvpall, tennis, pentank ja mälumäng.
Nendele võistlustele ligilähedaselt sarnaseid võistlusi peeti ka 60 aastat tagasi. Stalinlik riigivõim korraldas Eestimaal haldusreformi, mille tulemusel kaotati maakonnad ja vallad ning asemele moodustati rajoonid ja külanõukogud. Rajoonid olid endistest maakondadest märgatavalt väiksemad.
Sellega seoses levis Hiiumaa spordiinimeste hulgas kaks arvamust: ühest küljest said hiidlased endale spordiradadel võrdväärsed vastased arvestades tekkinud rajoonide suurusi, teisalt aga tekkis ühe tugeva vastase asemel kaks. Näiteks Saaremaal, kus moodustati kaks rajooni: Kingissepa ja Orissaare, olid mõlemad spordis väga tugevad.
Tekkinud olukorras pakkus Hiiumaa saarlane Aleksander Transtok välja idee korraldada saarte rajoonide spartakiaad. Sellest võeti kiiresti kinni ja moodustati korraldustoimkond, kuhu Hiiumaalt kuulusid Elmar Jääger ja Aleksander Transtok. Korraldustoimkonna kiituseks võib öelda, et spartakiaad suudeti muuta vabariiklikuks võistluseks. Oluline oli ka mitteametlik nõue, et rajoonide võistkondadesse ei kuuluks kohalikke sõjaväeosade võistlejaid, kusjuures seda täideti täie rangusega.
Esimene saarte rajoonide spartakiaad korraldati 1951. aastal Kuressaares. Võistluste programm oli vägev: kergejõustik, ujumine, jalgrattasport, lauatennis, võrkpall, meeste korvpall ja meeste jalgpall. Hiiumaa esinduse komplekteerimine selleks võistluseks ebaõnnestus ja osalesid vaid mõned üksikud sportlased. Väga hästi esines Hiiumaa lauatennisevõistkond, kes tuli ülekaalukate võitudega Kingissepa ja Orissaare rajooni üle spartakiaadi võitjaks. Kergejõustikus, kus oli palju alasid, võitis hiidlastest ainukese esikoha Mihkel Salu 1500 m jooksus.
Teise spartakiaadi korraldas 1952. aastal samuti Kuressaare linn, mis selleks ajaks kandis juba Kingissepa nime. Selleks võistluseks komplekteeriti Hiiumaa esindus märksa paremini. Taas olid võidukad meie lauatennisistid Suik, Vint, Transtok, Heinapuu, Kiibus ja Paljasma. Hästi esinesid ka naisjalgratturid Türnpuu ja Kiris, kes võitsid mõlemad kavas olnud distantsid. Kergejõustikus võitis meeste kuulitõukes esikoha Transtok. Üldvõidu sai Orissaare rajoon 11 punktiga, kes edestas vaid ühe punktiga Hiiumaa ja Kingissepa võistkondasid.
Kolmas spartakiaad sai teoks 1953. aastal Kärdlas. Hiiumaa esindus oli seekord hästi ette valmistatud. Ülekaalukad võidud saadi lauatennises ja jalgrattaspordis. Lauatennises tunnistati võistluse parimaks Ernst Suik ja jalgrattaspordis Uno Edasi. Esikohad võideti veel naiste võrkpallis ja meeste korvpallis. Kergejõustikus lisandus spartakiaadi võitjate nimekirja veel A. Transtok kaugushüppes ja kuulitõukes, 1500 m jooksus G.Raig ning
4 x 100 m jooksu teatemeeskond. Naistest võidutses kuulitõukes Elle Männamaa, see jäi hiidlannade ainukeseks kuldmedaliks kergejõustikus kogu spartakiaadide ajaloos. Üldarvestuses kogusid võrdselt punkte Hiiumaa ja Kingissepa rajoon, jagades sellega esikohta.
1954–1955 olid Hiiumaa spordielus ühed halvimad. Nendel aastatel võistlesid spartakiaadidel ainult mõned üksikud sportlased.
Märgatav nihe paremusele toimus seitsmendal spartakiaadil, mis peeti 1957. aastal Kärdlas. Kergejõustikus võideti mitu esikohta: Lembit Sauer 100 m, Jaan Riisenberg 1500 m jooksus, Aavo Lind vasaraheites. Huvitav on lisada, et A. Transtok, kes esindas nüüd Kingissepa rajooni, tuli kuulitõukes teisele kohale. Esmakordselt jäi teiseks Hiiumaa lauatennise võistkond, kes kaotas Kingissepa rajoonile 4:5. Kingissepa edu tagas A. Transtok, kes võitis kõik vastased.
Viimane, kaheksas spartakiaad sai teoks 1958. aastal Kingissepas. Lauatennise asemel oli siis kavas laskmine. Hiiumaa esinduse koostamisel oli suuri raskusi. Kingisseppa sõitis ainult
17-liikmeline delegatsioon ja liikmed pidid võistlema nii kergejõustikus, võrkpallis, korvpallis kui ka laskmises. Seetõttu edule loota ei tasunud, kuid hiidlased esinesid Kingissepas küllaltki hästi. Näiteks kergejõustikus võideti neli esikohta: Lembit Sauer 100 ja 400 m jooksus, Jaan Riisenberg 1500 m jooksus ja Aavo Lind vasaraheites. Lisaks saadi palju muid auhinnalisi kohti.
Seoses sellega, et Orissaare rajoon 1959. aastal likvideeriti, lõppesid ka saarte rajoonide spartakiaadid.
Tore on see, et mullu alustati taas saarte parimate sportlaste väljaselgitamist Saarte Mängude raames.
LEMBIT SAUER
spordiveteran
