Eelmisel nädalal toimunud kohtuvaidlusel ütles prokurör Indrek Kalda, et Kobinile ette heidetud tegude eest on maksimaalne võimalik liitkaristus viis aastat vangistust. “Prokuratuur hindas süüdistuses Malle Kobini kuritegusid keskmisest raskemaks ning 18. juunil peetud kohtuvaidlustel palus karistada teda nelja ja poole aasta pikkuse reaalse vangistusega,” ütles prokurör Kalda.
Kobini kaitsja leiab, et naine tuleks kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista.
Kohtuprotsess, milles andis tunnistusi 16 inimest, on lõppenud ja kohus langetab otsuse 24. augustil.
26. mail alanud kohtuprotsess toimus Pärnu maakohtus kannatanute eraelu kaitseks kinniste uste taga.
Viie lapse väärkohtlemises süüdistatav Malle Kobin end kuritegudes süüdi ei tunnista.
Lääne ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi on Kobin aastatel 2016–2019 korduvalt löönud viit 9–17aastast kasulast nii käe kui jalaga.
Väidetavalt sundis Kobin karistusmeetmena lapsi ühe koha peal seisma tunde. Kasulapsed elasid Kobini juures Hiiumaal perekodus asendushooldusteenuse lepingu alusel.
Kriminaaluurimine käivitati mullu augustis, kui sotsiaalkindlustusamet tegi kuriteoteate.
Kobin ise eitab süüdistusi ja vastas Eesti Päevalehe pärimisele, et lapsed on kõik välja mõelnud. Ennast süüdi ta tunnistanud ei ole ega kavatse seda teha.
Eesti Päevalehe andmetel kasulapsed kodus toimuvast kellelegi rääkida ei saanud, sest igal lastekaitsetöötajaga kohtumisel oli Kobin ise kohal.
Probleemi avastas Hiiumaa valla lastekaitsetöötaja, kes vestles Kobini perekodust teise perre elama läinud üheksaaastase poisiga.
Hiiumaa vallas töötab kaks lastekaitsjat, Carol Aleksejev ja Mari-Liis Leivalt, kes olukorrast eelmise aasta augustis sotsiaalkindlustusametile teada andsid.
Kobini perekodu üks endine kasulaps ütles Eesti Päevalehele, et pool Hiiumaad teab, et Kobini perekodus on lapsi väärkoheldud juba aastaid, pool Hiiumaad seda ei usu.
Väidetavalt olid Kobini teod paljudele teada ja ta ise õieti ei varjanudki, et lapsi tundideks tuppa lukustab, aga keegi ei võtnud midagi ette, sest teda kardeti, väidavad teised.
Räägitakse ka seda, et Kobin eristas väga selgelt oma viit bioloogilist last kasulastest, keda on aastate jooksul tema peres kasvanud vähemalt 17.
Endine kasulaps Merilin (nimi muudetud) rääkis Eesti Päevalehele, et kui Malle Kobin ei jaksanud enam teda karistada, käskis ta oma abikaasal peksmist jätkata. Malle Kobini abikaasa Leo ütles Merilini jutu kohta Eesti Päevalehele, et see on loll jutt, kedagi pole pekstud.
Merilin paigutati Kobini perekodusse elama umbes kaks kümnendit tagasi. Ta oli siis seitsmeaastane. Ta elas Kobinite juures kümme aastat. Merilin rääkis, et sai seal karistada kõige eest, mille eest vähegi üht inimest karistada annab.
Karistada saadi aastate jooksul nii palju, et lõpuks leppis Merilin samas peres elava vennaga kokku, et nad võtavad süü omaks kordamööda, “sest keha lihtsalt ei kannatanud seda karistust välja”.
Taskuraha Kobin Merilini sõnul talle kümne aasta jooksul ei andnud ning omavalitsuselt saadud raha kulutas Kobin tema peale minimaalselt, ainult toidule ja peavarjule.
Lapsed raha pärast
Üks Hiiumaa õpetaja rääkis Eesti Päevalehele Kobini teismelisest kasulapsest. 13aastane poiss ei saanud kodus kedagi usaldada, niisiis usaldas ta õpetajat. Poisil olid diagnoositud vaimsed häired ja seetõttu määratud ka puue. Kobin olevatki perre võtnud just n-ö raskemaid lapsi, sest nendega kaasnes suurem raha. Ühe puudega lapse pealt olevat Kobin tol ajal saanud 1500 eurot kuus. Õpetaja sõnul sundis Kobin teismelist väga raskeid töid tegema, samal ajal teda tihti õhtusöögist ilma jättes. Oli olukordi, kus poiss ei saanud kooli minna, sest pidi ära rohima terve põllu või kartuli maha panema. Teisel õhtul pidi ta istutama 50 kuuske.
Ka hiidlane Helmi (nimi muudetud), kes Kobiniga aastakümneid kokku puutunud, ütles Eesti Päevalehele, et Kobin on aastaid kasulapsi perre võtnud ainult raha pärast. Veel rääkis Helmi, et Hiiumaal on juba aastaid kostnud jutt, et Kobin kasulapsi ahistas ja väärkohtles, aga keegi pole midagi ette võtnud.
SOS noortekodu kunagise töötaja, Eesti asenduskodu töötajate liidu tegevjuhi Meelis Kuke sõnul on tõik, et seal peres midagi toimub, olnud teada nii ministeeriumile kui ka omavalitsustele. “Mingid asjad on avalikud saladused. Kõik teavad, aga midagi ette ei võeta,” ütles ta Eesti Päevalehele.
Toimetaja Kärolyn Kivistik
Allikad: ERR,
Eesti Päevaleht