Põhja politseiprefektuur Mullu avastas politsei saarel koguni kolm narkokasvandust, kus kasvatati nii kanepit kui ka narkootilisi seeni. Üks leiti Käina, üks Emmaste ja üks Pühalepa osavallast.
Lisaks alustati paar menetlust juhtumite kohta, kus isik omas suurt kogust narkootilist ainet. “Eelmisel aastal olidki meil erilise tähelepanu all just narkootikumide vahendajad,” märkis Raudsepp. “Oluline on kätte saada just suured kogused ja kasvandused – mida rohkem me ära võtta suudame, seda vähem narkootikume tarbijateni jõuab.”
Politseijuht nentis, et narkootikumid on Hiiumaal nagu mujal Eestiski tõusev trend – neid tarvitatakse siin ja tuuakse ka saarele sisse.
Süstivate narkomaanidega Raudsepp saarel veel kokku puutunud ei ole, ecstasyt ja amfetamiini siin aga liigub. Eestis on praegu teemaks ka kokaiin, millal ja mis viisil see Hiiumaale jõuab, seda näitab aeg.
Veel üks metsavargus
Mullu leidis palju kajastust Luidjal avastatud suur metsavargus, mis aga polnud Hiiumaal ainus. Politsei alustas peale Luidja metsavarguse avalikuks tulemist veel ühe metsavarguse uurimist. See pandi toime varem ja kasutati samalaadset skeemi nagu Luidjal, kas selle taga on ka samad inimesed, selgub loodetavasti uurimise käigus.
Küsimusele, kas peale Luidja juhtumit on hiidlased hakanud ka agaramalt politseid kahtlastest metsaraietest teavitama, vastas Raudsepp, et hiidlased on oma rahuliku meele säilitanud ja teated sagenenud pole.
“Kontrollime aga hoolikamalt, kellele ja millised metsateatised väljastatakse – selles valdkonnas on mõtteainet küll.”
Joobes juhte rohkem
Kõige sagedasemad väärteod Hiiumaal on liiklusrikkumised ja rohkem tabati mullu nii kiiruseületajaid kui ka joobes juhte.
Joobes roolist tabatud juhtide arv on olnud kasvutrendis viimased kolm aastat –igal aastal paarkümmend juhti rohkem.
Politsei teeb palju tööd liiklusrikkumiste avastamiseks ja viimastel aastatel on suurendatud puhumisreidide arvu. “See on kõige efektiivsem meetod joobes juhtide liiklusest kõrvaldamiseks,” tõdes Raudsepp.
Hiiumaa oli mullu ainuke maakond, kus PPA ei saatnud ühtegi musta kaarti. Ka oli liiklusrikkumistega seotud kriminaalasju 2019. aastal vähem kui aasta varem. Kes siis saarel rohkem liikluseeskirju rikuvad, kohalikud või turistid?
Raudsepa sõnul ei ole veel eelmise aasta kohta sellist statistikat kokku löödud, aga eelnevatel aastatel on näiteks suvised kiiruseületajad olnud peamiselt mandriinimesed. Nii kohtab politsei peale suviseid suurüritusi autojuhte, kes istuvad rooli joobnuna…, et laevale jõuda. “Broneering on olulisem ja sõidetaksegi igasuguses seisundis – see on kurb,” ütles politseijuht.
Seepärast on väga oluline, et kõrvalseisjad sekkuksid, kui purjus juht tahab rooli istuda. Samuti tasub alati kahtlase sõidustiiliga juhist politseile teada anda.
Vägivald kuu algul
Aasta lõpus hoiatati kogu Eestit perevägivallajuhtumite eest, mis pühade ajal sagenevad. Raudsepp ütles, et saarel pühade ajal erilist vägivallateadete kasvu pole. Rohkem on väljakutseid kuu alguses, kui on palga- või pensionipäevad ning saadud raha eest alkoholi ostetakse ja juuakse.
Hiiumaalt on politseid kahtlastest kõnedest teavitatud umbes kümnel korral ja teadaolevalt pole ükski hiidlane investeerimiskelmuste ohvriks langenud.
“Mis mulle väga meeldib, et hiidlased annavad politseile kahtlastest kõnedest teada,” ütles Raudsepp.
Siiski algatati 2019. aastal Hiiumaal kriminaalmenetlusi veidi rohkem kui 2018. aastal. Rohkem oli ka varavastaseid kuritegusid ja enam teatati lähisuhtevägivalla juhtumitest.
2018. aastal registreeriti Hiiumaal 65 kuritegu ja 2019. aastal 92.
2018. aastal avastati vargusi 7, 2019. aastal 6 (märkus: siin on tegu kriminaalasjadega ehk vargustega, kus tekitatud kahju ületab 200 euro suuruse. Alla selle on tegemist väärtegudega).
Lähisuhtevägivallast anti Hiiumaal 2018. aastal teada 39 korral, neist viiel juhul alustati kriminaalmenetlus. 2019. aastal anti lähisuhtevägivallast teada 64 korral ja neist 24 juhul alustati kriminaalmenetlus.
Allikas: PPA
