Connect with us

Persoon

Pikk intervjuu vallavanemaga

Foto: Harda Roosna. Hergo Tasuja.

Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja asus tööle 25. novembril. Ligi kaks kuud kulus selleks, et tema esimene, üheksa­liikmeline vallavalitsus täiskoosseisus tööle saaks. Viimasena, 20. jaanuaril asus ametisse abivalla­vanem Liisi Mäeumbaed.
Miks sellega aega läks ja osa vallavalitsuse liikmeid hiljem liitus?
Vallavanem Hergo Tasuja: Arvestades, et seekord ka valimistulemuste välja­kuulutamine viibis, siis selles kontekstis nende otsuste tegemine jaanuaris ei olegi võib-olla väga hilja. Lihtsam oleks kindlasti olnud, kui oleks kohe kõik tööle saanud, aga arvestades, et kaks valla­valitsuse liiget tulid tööle haridusmaastikult, tundus mõistlik nende senisele tööandjale maksimaalselt vastu tulla. See mõjutab ju otseselt Hiiumaad ja Hiiumaa noori ning oleme ka kompromisse teinud. Näiteks Kärdla osavallavanema Liisa Randmaa puhul oleme kokku leppinud, et ta saab 12. klassi matemaatika lõpueksamiteni viia. Nii et neli tundi nädalas käib ta ka gümnaasiumis matemaatikat andmas. Eks tal on sellevõrra rohkem aja­planeerimist, aga teistpidi ma arvan, et see oli hea kompromiss lõpuklassi noorte jaoks. Liisiga [Mäeumbaed] täpselt sama lugu – õppejuhi tööd tegi ta Kärdla põhikooli ühe õppeperioodi lõpuni.
Miks uues vallavalitsuses on lisaks vallavanemale kaks abivallavanemat ja viis osavallavanemat ehk nagu Antti Leigri ütles – arusaamatu kaheksa osavallaga moodustis?
Minu hinnangul on see koond sellest, mida koalitsioonipartnerid välja käisid. Ehk me jätkame osavaldadega, sellistega, mis Eesti mõistes on tugevad – neil on oma eelarve, oma otsustus­pädevused ja osavallavanem on ühtlasi vallavalitsuse liige. Sellest aastast on sama­suguse praktika üle võtnud ka Lääne-Nigula vald, kus on nüüd kaheksa osavalda ja kõik osavallavanemad on vallavalitsuse liikmed. Selle on üle võtnud ka Pärnu linn, kus kolm osavallavanemat on nüüd ka linnavalitsuse liikmed.
See valik ei üllatagi, sest ka valijad andsid oma hääled neile, kes osa­valdadega jätkamise valimisprogrammi võtsid. Pigem küsiks, milleks abivallavanemad, kelle asemel olid enne osakonnajuhatajad?
Üks pool on see, et jätkame osavaldadega, teine pool, et liigume spetsialiseerumise ja valdkondliku juhtimise suunas. Abivallavanematega on meil ära jagatud vastutusvaldkonnad. Üks vastutab sotsiaal-, kultuuri- ja haridusvaldkonna eest, teise vastutus on keskkond, jäätmed, taristu ja planeeringud, vallavanemale, lisaks üldvalitsemisele, jääb siis muu, näiteks ühistransport. Osakonnajuhatajad abivalla­vanemate alluvusest senise nime all kaovad ja on täiendavad spetsialisti ametikohad. Meil on kasutusel kahesuunaline maatriks­juhtimine – abivallavanematega saab valdkondlik juhtimine natuke jõudu juurde. Pluss abivallavanema erinevus osakonnajuhatajast on see, et neil on poliitiline vastutus. Kui midagi valdkondlikult nii-öelda untsu läheb, saab volikogu vastutava isiku isegi päevapealt vallandada. Selles mõttes on vastutus selgem.
Kumma vallavalitsuse pidamine maksumaksjale kulukam on?
Kui vaatame vallavalitsust puhtalt kui otsustusorganit, siis uus on kulukam, sest varasemalt vallavalitsuse liikmed ei olnud eraldi tasustatud, nüüd siis abivalla­vanemad on. Samas, eks me vaatame vallavalitsuse struktuuri tervikuna ja kui vallavolikogu jaanuarikuu istungil selle kinnitas, siis töökohtade arv vähenes. Keskpikas perspektiivis vaadates näeme spetsialiseerumise ja valdkondliku juhtimise puhul, et on võimalik ka tõhusamalt toimetama hakata. Need muudatused, mis tulenesid vastutus­valdkondadest, saime nii-öelda maja sees kohe ära teha. Kuna osakonna­juhatajatele, kellele me pakume spetsialisti kohta, tuli esitada koondamisteade, on see otsus tehtud tähtajaga juhuks, kui nad ei võta pakutud kohta vastu ega soovi uues rollis jätkata. Siis meil on aega, et otsida uut inimest ja anda teatepulk sujuvalt üle. Ametliku vastuse annavad nad 1. veebruariks. Tahaks loota, et nad jätkavad. Selles mõttes ju inimeste roll muutub, aga keegi ei ole hinnanud nende panust kuidagi kehvaks – küsimus pole selles – lihtsalt uues struktuuris nähakse, et nad võiksid natuke teises rollis panustada.
Kas loodetud ülelaekumine, nn pool miljonit vaba raha uuele voli­kogule, tuli ära?
Sel nädalal [4. nädalal] saime 2021 lõpliku tulumaksu­laekumise teada – 10 miljonit 185 000 eurot. Olime eelmise aasta eelarvesse tulumaksu kavandanud 9 miljonit 580 000 eurot ehk laekus 605 000 eurot [7,3%] enam. Ei saa öelda, et kõik see on vaba raha, kuna eelmisest aastast võtame kaasa ka ülekulu. Näiteks elektriarved viimastel kuudel olid kaks korda suuremad, kui olime kavandanud. Selle nädalaga saamegi lõplikud numbrid paika, nii ülekulud kui sihtotstarbelised toetused, mis veel kasutamata ja mis tuleb sihtotstarbeliselt üle kanda. Nii et, kui palju sellest summast täpselt vaba on, see selgub.
Lubasite tulumaksu ülelaekumise arvelt palgatõusu lasteaedade kokkadele ja huvikoolide muusikaõpetajatele – äkki kulub see nüüd elektriarvetele?
Seda mitte. Huvikoolide muusikaõpetajad saavad tõepoolest palgatõusu. Laste­aedades on palga­tõusud kavandatud, kindlasti saavad selle kokad, aga osavallad vaatavad üle ka muu majanduspersonali palgad. Nii-öelda automaatselt läks eelarvesse sisse miinimumpalkade tõus, ka õpetajate palkade muutus. Kuna see tulenes seadusest, siis meil ei olnudki muud võimalust midagi teisiti teha ja need on juba korrigeeritud.
Milline on tänavune tulumaksuprognoos ja valla rahaline seis?
Tulumaksulaekumist planeerime pluss viis protsenti. Valla rahalise seisuga on kõik hästi. Aasta lõpuks jäime oma võlakoormusega plaanitust madalamale tasemele – laenukoormus on jätkuvalt alla 60 protsendi. Täpse protsendi saab teada selle nädala jooksul. Ja miks oli volikogus arveldus­krediidi eelnõu – me ei teadnud, kui kiiresti rahastaja meile Kärdla kooli aruannete eest raha üle kannab. Tegelikult selsamal volikogu istungi päeval, täpselt õigel päeval laekus meile esimene toetuseosa, peaaegu miljon eurot. Nii et tegelikult meil seda arveldus­krediiti tõenäoliselt vaja ei lähe, aga meil on kindlus, et kui tekkib mingi tõrge, siis on see olemas. Nüüd aga on kontol piisavalt vaba raha, et kõik arved ja palgad iga kuu makstud saavad.
Miks OÜ Ösel Project ei saanud Tohvril töid tähtajaks tehtud?
Meil on Tohvri ehitajaga sõlmitud lepingus ette nähtud, kui palju me neile trahvi teha saame ja oleme märku andnud, et me seda võimalust kasutame. Otsuse, mil määral me seda kasutame, teeme sel hetkel, kui ehitus on valmis või leping lõpetatud. Nüüd tuleb tõdeda, et kui veel neljapäeval oli 99,5 protsenti kindel, et sel nädalal katkestame lepingu, siis nüüd on nad hoogsalt tegutsema hakanud. Tohvri hooldekeskuse juhataja Pirje Lehtmaa andis esmaspäeval märku, et brigaad on peal ja toimetavad. Võib-olla juhtub nii, et nad saavad ikkagi sel või järgmisel nädalal selle ise valmis ja tehtud. See oleks meile lihtsam, et me ei peaks hakkama uut hanget korraldama ja ka see lepingu lõpetamine on paras bürokraatia, kuigi see õigus meil on. Aga täna on seis märksa lootusrikkam kui eelmisel neljapäeval, mil oli volikogu istung.
Seda loetelu saab jätkata: peatöövõtja OÜ Markend Team andis Tuuru maja üle vaegtöödega, Ehitus 5ECO spordi­keskuse. Miks nii?
Ehitussektor on nii-öelda punases. Spordikeskuse puhul ma hindan, et tegemata rulapark ei avalda mõju, sest, olgem ausad, tänase ilmaga keegi seal ei rulata ka. Tuuru maja, jah tõepoolest, seal oli maja kasutajatel tööde hilinemisest tublisti eba­mugavusi. Laias laastus võib üldistada, et põhiprobleem on olukord ehitusturul, tarneprobleemid – töid on palju ja siis ehitaja, kellel on mitu tellimust, peab prioriteete seadma, kus ta kõigepealt asjad valmis teeb ja kus on võimalik viivitada. Koroona jättis ka jälje selles mõttes, et kohati olid tootmised kinni ja sellest tulenevad tarneraskused.
Mis probleemid tekkisid Kärdla põhikooli uue maja ehitusel?
Põhikooli ehitaja soovib lisaaega ja põhjuseks on tarneprobleemid. Kuna ehitajal ei ole võimalik saada soovitud katusedetaile või soovitud detaile piisavalt kiiresti, tuleb seal leida kiireid lahendusi. Senise plaani järgi peaks sisetööd lõppema septembris, aga ehitaja taotleb, et annaks meile kõik asjad üle 30. detsembril. Muuhulgas tähendab see, et tuleb tööde järjekorda muuta ja olemasoleva koolimaja lammutustööd hilisemaks lükata. Tähtaja pikendamise taotluse üks meiepoolne vastu­küsimine on, et kool ei koliks märtsis välja ja vana kooli­maja lammutataks suvel. Ehituse lõpuni ei saa vana maja hoida, sest seal tuleb kommunikatsioonid ümber tõsta ja see kattub osaliselt olemasoleva koolimaja territooriumiga. Põhimõtteliselt on lahendus leitud – käsi pole veel löönud ja allkirja alla pannud, aga aktiivne suhtlus igapäevaselt käib. Me teame, et seda otsust ei saa kuhugi kaugele lükata, kui senise kokkuleppe järgi peaks kool ju märtsis asenduspinnale kolima. Kui see ära jääb, siis ka see otsus peab vähemalt kuuajalise varuga tulema. Oleme mõelnud, et nurgakivi paneku ajaks [st tänaseks] peab selgus olema.
Kas ikka oli õige otsus hakata just sel aastal uut koolimaja ehitama?
Riigi toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 2023. aasta august. Selles valguses hindan ma, et edasilükkamine ei oleks meile midagi andnud. Uus hange oleks minu hinnangul läinud veel kallimaks, sest tegelikult peale seda on [ehitus]hinnad kasvanud. Praegu tarneprobleemid on ja ei paista, et need lähi­kuude perspektiivis kaoks. Uus tähtaeg ei oleks ilmselt ka selles osas midagi paremaks teinud. Sisuliselt oli ikkagi valida, kas me soovime uut hoonet või mitte. Ja kui valik oli, et me soovime uut hoonet, siis ma arvan küll päris siiralt, et otsus selle pakkumuse juurde jääda oli õige.
Eelmisel nädalal avalikustas vald koolivõrgu analüüsi, mille koostajad on välja käinud päris valusad valikud. Millisest ajahorisondist räägime, kui näiteks Lauka põhikoolist võib saada Lauka kool-lasteaed?
Ajaperspektiivi paneb lõpuks paika volikogu. Teisi­päeval ehk eile [25. jaanuaril] oli tutvustus­ring, kus olid haridusasutuste juhid ja homme [27. jaanuaril] on avalikkusele suunatud tutvustused. Lisaks on dokument avalikult üleval. Tean ise, et paljud inimesed on seda juba vähemalt sirvinud või lugenud. Plaanime homse tutvustuse ka videosse võtta ja üles panna. Väga ootame, et kogukond ka ise kaasa räägiks. Eelkõige haridusasutuste hoolekogud võiksid diskussioonist osa võtta. Kui tahta muudatusi teha, siis peame arvestama ka seadusest tulenevaid tähtaegu, mis puudutab seda, kui mitu kuud tuleb ette teatada kui haridusasutusi reorganiseerida.
Kavatsete ikka kogukonna ära kuulata, mitte ei korda Hiiu valla 2015. aasta viga, kui vallavalitsus peale avalikke arutelusid n-ö viimasel hetkel lisas arengukavasse plaani Kärdla ja Kõrges­saare all­asutused liita ja juhtimistasand Kärdlasse viia?
Nädalavahetusel sain ka vallakodanikelt erinevaid küsimusi haridusvõrgu analüüsi kohta ja paar tükki olid sellised, justkui oleks otsus juba tehtud ja suund kätte näidatud. Seda ei ole tehtud ja lõppotsus on ikkagi volikogu käes. Minu meelest see analüüs on väga hea tervik –annab kõrvaltvaataja päris adekvaatse pildi meie hetkeseisust, omapoolsed soovitused, mida me võiksime teha. Aga vallas tuleb nüüd ise otsustada, millised nendest soovitustest on järgimist väärt. Koostajad ise tõid selles analüüsis välja radikaalse reformi [jääks ainult kaks põhikooli, Kärdlas ja Käinas] miinuspoole – meil on hajaasustus ja näiteks Õngu lastel oleks koolitee väga pikk. Nad näitasid ka, et kogukonna jaoks on see vastu­võetamatu, aga tõid selle siiski ühe alternatiivina välja, hinnates ise ausalt, et see lükatakse kindlasti kõrvale. Teised kaks varianti on sellised, kus on arutamis- ja mõtlemisruumi rohkem. Aga omavalitsus
peab kodanikke ära kuulates lõpuks tegema need otsused.
Miks vallavalitsus analüüsi tellis, kas on raha- või õpetajatepuudus?
Selles mõttes praegu meil rahapuudus ei ole. Küll ei suuda me käia haridusinimeste ideaalsammu – alati võiks rohkem vahendeid haridusse suunata. Aga analüüsist tulid välja mõned väga olulised osundused. Kõrgessaare piirkonnas on praegu rohkem põhikooliealisi lapsi kui näiteks Emmaste või Pühalepa
piirkonnas. Samas millegi­pärast üle poole Kõrgessaare piirkonna põhikooliealistest lastest on valinud Kärdla kooli ja mitte Lauka kooli – see on väga tugev mõttekoht. Tahaks loota, et ka kooli juhtkond on ise analüüsi arutanud ja põhjuseid otsinud või vähemalt analüüsi välja tulles teevad ka väga tugevalt sisekaemust. Koos koolipidajaga peame ka kindlasti seda teemat käsitlema. Teine, minu meelest väga oluline punkt on see, milles peegeldub meie õpetajate vanus. Just lasteaiaõpetajate vanuse kohta toodi seal välja, et 81 protsenti neist on vanemad kui 50 aastat ja 30 protsenti vanemad kui 60 aastat. Loomulikult tänapäeva maailmas on 50sed ja 60sed krapsakad, aga 70aastane pigem ikkagi suundub pensionile, kui veel pikale töökarjäärile mõtleb. Need, kes sealt lähiaastatel jõuavad
70. eluaastani, isegi kui neid massiliselt pole, siis oleme küsimuse ees, kas meil on võtta kvalifitseeritud lasteaia­õpetajaid nende asemele. Me ju teame, et üle Eesti on neist puudus, nii et me peame ka selles valguses mõtlema, kuidas suudaksime lähematel aastatel konkurentsi­võimelisemad olla. Lisaks käib tugispetsialistide, logopeedide-psühholoogide pärast üleeestiline võitlus. See, et meil praegu on olukord hea, ei tähenda, et me ei peaks tegema ette­valmistusi lähi­tulevikuks.
Millised on valla­vanema suhted opositsiooniga?
Ma hindan, et konstruktiivsed. Kui valimised läbi olid, siis püüdsime aktiivselt suhelda. Nüüd, aastavahetuse paiku, on suhtlus võib-olla hõredamaks jäänud. Aga eks ma annan endale aru, et vallavalitsuse poole pealt tuleb rohkem pingutada, samme astuda, et see koostöö oleks mõistlik. Oleme erinevate teemade puhul minu hinnangul seda täitsa hästi suutnud. Minu jaoks oli väga tore vaadata, kuidas volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel koalitsioon ja opositsioon mõlemad toetasid Anu [Pielberg] ja teistpidi toetati Tõnist [Paljasma]. Viimati oli hoolekogude valimine, kus kõik fraktsioonid andsid oma sisendi ja ei olnud vaidlusi või kandi­daatide hääletamist. Üks näide veel. Reedel käis koos teenetemärgi komisjon, kus on ka igast fraktsioonist esindaja ja seal otsused sündisid ka
konsensuslikult. Ma saan
aru, et vaidlused on mingites küsimustes, kus on põhimõttelised eriarvamused; kas prognoosida tulumaksu julgemalt, kas investeeringuteks panna rohkem või panna majandamiskuludeks. Sellistel teemadel võibki vaielda ja võib eri­arvamusele jääda. See kõik on väga tervitatav, aga oluline on, et me suudaks vältida nii-öelda asjatuid vaidlusi ja sinna energiat mitte kulutada. Kus ikka ei pea eriarvamusele jääma, seal võime kokkuleppe saavutada. Opositsiooni roll ju ongi hoida vallavalitsus virga, reipana ja õigel rajal, et me eksimusi ei teeks. Kui see on heatahtlik erksana hoidmine, siis me sellega oleme arvestanud. Kui see ei muutu pahatahtlikuks, siis tuleme kenasti toime.
Küsis HARDA ROOSNA

Veel lugemist:

Uudised

Kütusefirma Olerex varem ööpäevaringselt avatud Kärdla tankla sulgeb nüüd uksed juba kell 23, mis tähendab, et süüa sealt öösel enam ei saa.  Kärdla tankla...

Uudised

Kui paar nädalat tagasi pakkusid jahimehed, et vast on Hiiumaal elanud karu Saaremaale läinud, siis reedel sai Valgu kandis kinnitust, et loom pole ära...

Uudised

Hiiumaa vallavalitsus tegi kolmapäeval otsuse lõpetada töösuhe Kärdla osavalla vanema Aivar Viidikuga ja juba järgmisel päeval töötas tema asemel senine Emmaste osavalla vanem Tiit...

Külalugu

Proovigu vaid keegi öelda, et  Kärdlas asuv Jaburate küla pole küla – nimi teeb kohast koha. Seda kinnitavad tunnustatud jaburoloogid.  Jaburaid on aastate jooksul...