Connect with us

Uudised

Päris katuse saab vaid pool kirikut

Kolmapäeval hakkasid töömehed Puski kiriku saaliosale plekkkatust panema – uus katus katab vaid poole aastaid ajutiste avariikatuste all olnud hoonest.
Kui kohale jõudsime, võtsid OÜ Trendmaster katuse­panijad parajasti hommikueinet.
“Kõik on siin hull tegelikult – ju keegi pidi käima ja otsustama, et teeme selle sektori,” oletas üks töömeestest, miks katuse saab just saaliosa, kuigi ajutise asemel vajaks päris katust kogu hoone.
“Kõige tähtsam ongi katus, siis saab alt juba hakata tegema ja ei lagune enam niipalju edasi. Kui ülevalt kogu aeg vett peale tuleb ja külm teeb oma tsüklid, siis läheb ruttu…,” arutles teine võileivasuutäite vahele.
Seejärel kiirustasid nad mööda tellinguid katusele, öeldes enne veel, et kui on hea ilm, saab uue katuse paika kahe-kolme nädalaga.
Parajasti, kui töömeestega vestlesime, saabusid möödasõitjad, naine ja mees. Naine ütles, et tulid kirikut vaatama. “See on hea, kui leitakse raha ja maja korda tehakse,” lisas mees, kes koos ehitajatega pildile jäi.
Raha annetas külaselts
40 000 eurot kiriku katusetöödeks “leidis” haridusselts Edu, mis sai selle summa vallale kuulunud ja seltsi jõupingutustega remonditud Luidja külamaja müügist. Seltsi juhatuse liige Agu Kohari rääkis, et praegune katusetegu maksab 30 000 eurot, seega jääb 10 000 eurot veel varuks.
“Teeme katuse keskosa, mis oli avariiolukorras – see oli kõige ohtlikum,” selgitas Kohari. “Nüüd, kui katus peal, saab juba kirikusse sisse minna.”
Objekti peatöövõtja, Harri Tamsalu OÜ ERJ Teenused, tegi mullu uue katuse eeltööd: remonditi saaliosa lagunenud karniisid, paigaldati uued laetalad, sarikad ja roovitus. Talvel oli tehtud töö kaitseks ilma eest kilega kaetud.
Tööde käigus juhtus ka ootamatuid seikasid – nii sai nalja sobivate talade otsimisega. “Kümme tugevat tala oli vaja ja talad olid olemas, aga autojuht vaatas, et üks tala on teistest pikem, arvas, et seda ei ole vaja ja viis Imavere saeveskisse,” naeris Kohari. “Muidu on palgid viie-kuuemeetrised, aga see tala oli kaheksa ja pool meetrit pikk ja autojuht ei saanud aru, et seda pikemat on ka vaja.”
Tegemata veel palju
Tegevuskava kogudusesaali katuse taastamistöödeks koostas muinsuskaitseameti Hiiumaa nõunik Katrin Koit. Kohari sõnul jääb tegemata veel palju ja edasiseks on juba vaja restaureerimisprojekti ja lisaraha. Eesti apostliku õigeusu kirik, millele Puski kirik kuulub, panustas 7000 eurot restaureerimisprojekti koostamiseks ja praegu töö sellega käib.
Kui projekt valmis, on külaseltsil kavas kirjutada taotlus muinsuskaitseametile, et küsida tuge kultuurimälestiste korrastamise fondist. “Eeltöö on tehtud ja öeldakse, et kuivõrd see on pooleliolev objekt ja kogukonna poolt on esimene osa tehtud, siis on tõenäosus raha juurde saada üsna suur,” oli Kohari optimistlik.
Aastaid Hiiumaa inspektorina, praegu muinsuskaitseameti nõunikuna töötav Dan Lukas ütles, et Puski kirikut on avariikatustega kaetud kolmel korral ja sellest on olnud abi, kuna ajutised katused on lagunemist peatanud. “Praegu paistab juba esimene lõik päris katust, kohe valmib ka kogu katusemaastiku projekt ja lootust on rohkem kui enne oli,” ütles Lukas Hiiu Lehele. Tema sõnul on eriti liigutav, et kohalik kogukond oma muinsus­kaitselisi väärtusi aitab säilitada ja väärtustada.
Hoone või varemed?
Vene õigeusu kirik ja koolimaja ehitati Puski külla aastatel 1889–1891 arhitekt K. Nyman´i projekti järgi. Aastal 1999 võeti kirik muinsuskaitse alla, aga 2005. aastaks oli hoone nii kehvas seisus, et muinsuskaitseamet tunnistas selle mitte hooneks, vaid varemeteks.
2007. aastal vahendas Hiiu Leht tollase Hiiumaa preestri Sakariase sõnumit, et kuuldused Puski kiriku taastamise ja selle juurde õigeuskliku mungakloostri rajamise kohta võivad õige peagi tõeks osutuda. Samas loos kirjutasid Tanel Mazur ja Katrin Metsand, et Puski kiriku taastamine on Eesti apostliku õigeusu kirikul plaanis juba taasiseseisvumisest saadik: “Varuti juba ehitusmaterjale, aga siis sundis rahanappus kõiki plaane ümber tegema. Korraks oli kuulda, et vanale Puski koolimajale on tekkinud soovijaid, räägiti mitmetest projektidest. Ka need jutud vaibusid. Ilm ja niiskus mädandas lauakoormad, mis ehitust ootasid. Vahetusid preestrid ja vaibusid kloostrijutud. Kogudus on väikeseks ja ümber­kaudsed küladki tühjaks jäänud, aga lootus pole siiski päriselt kadunud.”
2008. aastal vaatas hoone üle OÜ Rändmeister projekteerija, et taas tõdeda – tegemist on varemetega. Aruande fotodel on näha kilest ja muust käepärasest materjalist ajutisi katuseid, mis juba lagunenud.
2013. aastal nimetati mälestis ümber Puski õigeusu kirikuks, kuna nimetus “varemed” ei vasta tõele ja tegemist on hoonega.
“Puski kiriku varemed õnnestus varemete staatusest muuta kirikuks ainult tänu heale usule, et seda tõesti katustada suudetakse,” selgitas Dan Lukas. “Mina teadsin, et seda on võimalik teha, aga kas kirik, lisaks usule, näeb võimalusi pühakoda hoonena päästa, see ei ole selge ka täna.”

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Uudised

Seoses reisiparvlaev Soela korralise peamasinate hooldusega teenindab 1. aprillist Sõru-Triigi liini asenduslaev Reet. Reisiparvlaev Reet on liinil eeldatavasti aprilli lõpuni.