undefined | Hiiu Leht Tüliõunaks Hiiumaa omavalitsuste liidu (HOL) ja riigihanke võitnud ASi Eesti Keskkonnateenused, endise nimega AS Veolia Keskkonnateenused, vahel kujunes elanikelt kogutud segaolmejäätmete äraandmiskoht.
Ehk nagu kirjutab vedaja novembris 2011 konkurentsiametile saadetud avalduses: “peamine tüliõun seisneb jäätmete mitteviimises Hiiumaa jäätmejaama”. Selles küsis Keskkonnateenused konkurentsiametilt hinnangut, kas nõue eelistada üht jäätmejaama teistele rikub konkurentsiseaduse sätteid ning palus teha HOLile ettekirjutuse hoiduda konkurentsi kahjustava kokkuleppe keelust. Konkurentsiamet rikkumist ei leidnud, kuna tegemist polnud kahe ettevõtte vahelise lepinguga ja ettekirjutust ei teinud.
Keskkonnaamet võitis
2010. aastal sõlmis HOL ASiga Veolia Keskkonnateenused jäätmeveolepingu eeldades, et vastavalt pakkumiskutse dokumentidele viib vedaja kokku kogutud segaolmejäätmed Hiiumaa jäätmejaama.
Prügifirma aga võttis keskkonnaametilt loa vedada jäätmeid otse mandrile, ettevõttele endale kuuluvatesse prügilatesse ning nii jäi miljonite kroonide eest rajatud ja omavalitsustele kuuluv jäätmejaam sissetulekuta.
HOL tegi küll märtsis 2012 keskkonnaametile taotluse muuta välja antud jäätmeluba hanketingimustele vastavaks ja amet rahuldas taotluse. Pärast seda kaebas Keskkonnateenused kohtusse keskkonnaaameti ja nõudis jäätmeloa muutmise tunnistamist õigustühiseks.
Oktoobris jättis Tallinna halduskohus rahuldamata Eesti Keskkonnateenused nõude jäätmeloa muutmise tühistamiseks. Detsembris võitis keskkonnaamet ka teises kohtuastmes vaidluse jäätmefirmaga ja lepingule vastav jäätmeluba, millel jäätmeveo sihtpunktiks Hiiumaa jäätmejaam, jäi jõusse.
Hiiumaa pürgila kahjum
Krediidinfo andmetel oli 2011. a lõpuks HOLile kuuluva OÜ Hiiumaa Prügila kahjum 51 539 eurot, 2012. aasta lõpuks juba 75 900 eurot.
OÜ Hiiumaa Prügila juhatuse liige Ene Reitsnik selgitas, et põhiosa sellest on amortiseerimiskulud ning kui poleks kohtukulusid ja jäätmefirma veaks kõik segaolmejäätmed jäätmejaama, tuldaks enam-vähem ots otsaga kokku.
Halb uudis, mille Reitsnik teatas, on see, et AS Eesti Keskkonnateenused on juba vaidlustanud ka uue riigihanke, mille HOL korraldas detsembris. See aga tähendab järjekordset kohtuskäiku ja täiendavaid kulusid.
Reitsnik oletas, et kui senise lepingu lõppemise ajaks kohtulahend ei selgu, hakkab Hiiu saare jäätmeveol toimima vabaturg.
44 000 eurot kahjunõudeid korstnasse
Detsembris lükkas esimese astme kohus tagasi HOLi kaebuse, et Keskkonnateenused ei täida saare omavalitsuste hinnangul korrektselt lepingut ega kasutanud jäätmejaama piisavas mahus. Omavalitsused esitasid ettevõttele 40 000 ja 4000eurose trahvinõude.
HOLi juhatuse liige Jaanus Valk ütles BNSile uudist kommenteerides, et esimene nõue aegus ja seda kohtute poolt ei menetletud, kuid teise nõude mittetäitmise suutsid omavalitsused siiski kohtule esitada. Selle nõude otsustaski esimese astme kohus tagasi lükata.
Ettevõtte juhatuse liige Argo Luude ütles BNSile, et Keskkonnateenused lepingut ei ole rikkunud ja esimese astme kohus jõudis ka sellisele järeldusele.
Omavalitsused kohtuotsust edasi ei kaevanud. Jaanus Valk ütles BNSile pärast kohtuvaidluse kaotust, et nüüd keskendutakse pigem uue hanke koostamisele, et vältida olukorra kordumist.
Korraldatud jäätmeveo leping ASiga Eesti Keskkonnateenused lõpeb tänavu 31. märtsist.
Detsembris kuulutas HOL välja uue riigihanke vedaja leidmiseks, mille vedaja äsja vaidlustas.
Keskkonnateenused käis HOLiga kohut juba enne eelmist riigihanget – liit tühistas esimese korraldatud jäätmeveo hanke ja jäätmevedaja vaidlustas selle otsuse. Vaidluse võitis HOL, sest kohus leidis, et liidul oli õigus enda väljakuulutatud hange ka tühistada.
