Kolmapäevasel seminaril osalejad püüdsid ekspertide abiga leida vastust küsimusele, kuidas ületada kõikvõimalikke takistusi õppimisel.
Kümmekond aktiivset hiidlast kokku toonud seminar “Elukestev õpe Eestis: piiride ületamine. Maakonna eripärad” on osa projektist, mille käigus käivad Eesti koostöö kogu esindajad ja Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi teadlased kolme kuu jooksul läbi kõik 15 maakonda.
Eesmärgiks oli välja selgitada iga maakonna eripärad elukestva õppe osas rahvusvahelise võrdluse taustal: millised on olemasolevad võimalused, millised on puudused ja kuhu oleks võimalik areneda.
Seminaripäeva avasõnu lausudes märkis Eesti koostöö kogu projektijuht Lelo Liive, miks on töögrupp järjega ka saarele jõudnud: “Me ei tule Tallinnast sõnumit tooma, vaid tulime siia, et Tallinnasse sõnumit viia.”
Seminaril osalesid ettekannetega Tallinna ülikooli teadlased Triin Roosalu ja Eve-Liis Roosmaa, kes tutvustasid elukestva õppe eesmärke, võrdlust teiste Euroopa Liidu riikidega ja täiskasvanuna õppimise võimalusi Eestis. Lisaks sai sõna Haridusstrateegia 2020 üks autoritest Olav Aarna, kes arutles selle üle, millised on Eesti hariduse viis väljakutset ning kui eesmärgipärane on Eesti hariduspoliitika tegelikult.
Ettekannete lõppedes jagati hiidlased kahte töörühma, eesmärgiks välja selgitada elukestva õppe kitsaskohad saarel. Näiteks toodi ühes töörühmas välja õhtuse õppe puudumine põhikooliastmes, kõrgkooliminejate ebatõenäoline naasmine saarele ja õpimotivatsiooni puudumine vanemate inimeste seas.
HELEN MIHELSON
