Kärolyn Kongi | Hiiu Leht “Ohvriabi on tasuta sotsiaalteenus ja tegelikult võib ohvriabisse pöörduda iga inimene, kes tunneb, et on mingil moel ohvriks sattunud,” rääkis Kirsti Pihlamägi, kes märtsi lõpust Hiiumaal taas ohvriabiteenust osutab.
Täpsustuseks lisas ta, et psühholoogilise abi hüvitist saavad siiski vaid need, kes on pöördunud politseisse ja juhtunu kohta on algatatud kas kriminaalasi või väärteomenetlus. Väga raskete vägivallakuritegude puhul makstakse lisaks veel riiklikku ohvriabihüvitist ja seda ka siis, kui teo toimepanijat ei ole suudetud tuvastada.
Pihlamägi rääkis, et kõik juhtumid on väga erinevad ja pole päris nii, et ohvriabisse tulles saadakse teenusteks mingi kindel rahasumma. “Me lähtume situatsioonist, nõustame inimest tema mures ja hakkame otsima võimalusi lahenduseks.” Pihlamägi nentis, et vahel tahavadki inimesed end vaid tühjaks rääkida.
Ohvriabiteenus on mõeldud kõigile ja pöörduda võivad kõik, kes on kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist. “Ohvriabi on mõeldud selleks, et parandada ja säilitada inimese toimetulekut ka pärast kahju tekitanud sündmust,” selgitas Pihlamägi.
Hüvitist psühholoogilise abi eest on õigus taotleda kolme aasta jooksul. “Tihti inimesed on vahetult peale juhtunud šokis ja tunnevad, et ei vaja abi, aga aja möödudes leiavad, et ei tule ikkagi ise toime.”
Ohvriabitöötaja
taas saarel
“Paar aastat pole Hiiumaal kohapeal ohvriabitöötajat olnud, aga nüüd olen siin olemas,” rääkis Pihlamägi. Praegu asendab ta ka üht lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat ja seetõttu tuleb tihti käia Haapsalus lepitus-
menetlusi läbi viimas.
Ohvriabiteenust oli siiski võimalik ka Hiiumaal kogu aeg saada, lihtsalt saarel käis ohvriabitöötaja mandrilt. Ka naiste tugikeskuse teenus on ohvriabiteenus ja selle kaudu on võimalik veel omakorda saada erinevaid teenuseid, muuhulgas psühholoogilist ja juriidilist nõustamist.
Lisaks teeb ohvriabitöötaja koostööd politsei ja kohaliku omavalitsusega. “Olen alustanud võrgustikutööga ja minu soov on, et ohvriabitöötaja oleks kasvõi osalise tööajaga saarel kohapeal olemas, sama soov on ka ohvri-
abi juhtidel,” tõdes ta.
Praegu on Pihlamägi tööl poole koormusega ja nõustab inimesi esmaspäevast kolmapäevani endises maavalitsuse hoones aadressil Leigri väljak 5. Oma tulekust soovitab ta eelnevalt teada anda telefonil 5866 9626. “Aga kui on vajadus ja väga suur mure võin tulla välja ka mõnel muul päeval,” lisas ta.
Peamine mure
lähisuhtevägivald
Pihlamägi sõnul hiidlased veel eriti ei tea, et ohvriabiteenus nüüd saarel tagasi on. Neil aga, kes teavad ja on abi saamiseks pöördunud, on peamiseks mureks lähi-suhete probleemid: vägivald, elatise mittemaksmine või elatise makseraskused.
Ka leinaga on tema poole pöördutud. Pihlamägi tõi veel ühe näite, et liiklus-
õnnetuse puhul ei olda sageli kursis, et liikluskindlustusfond hüvitab kannatanud osapoolele kahjud.
Peamiselt pöörduvad Hiiumaal ohvriabisse naised, ka lastega naised. Pihlamägi sõnul puudutavad teda enim juhtumid, kus üheks kannatanuks on laps või lapsed. “On olnud lähisuhtevägivalla juhtumeid, mille järel ema ütleb, et saab hakkama ja lastel on ikkagi isa vaja,” tõi ta näite. “Kahjuks ei mõelda sellele, millise jälje jätab lapsele pidev vägivalla pealtnägemine.”
Sel moel saavad vägivallatsejast isa ohvrid ikkagi nii emast kui lastest, isegi juhul kui isa lapsi füüsiliselt ei puutu. “Laps võtab kodust kaasa mudeli, kuidas probleeme lahendatakse ning kui vanemad lahendavad neid kätega või teineteist alandades, hakkab laps samamoodi lahendama ka oma probleeme.”
Pihlamägi tõdes, et vanemad tihti ei näe olukorra tõsidust enne kui lapselgi tekivad probleemid. Sageli süüdistatakse siis lasteaeda või kooli, selle asemel, et mõelda, kuidas käituvad või mida ütlevad nad ise. “Tihti on sõnal suuremgi mõju ja alati peab mõtlema, mida ütled,” tõdes Pihlamägi.
Vahet peab tegema, kas tegu on peretüliga, mida ju igas peres ette tuleb, või lähisuhtevägivallaga, mis on korduv nähtus. Ja vägivallale ei ole mingit õigustust, öelgu vägivallatseja mida tahes.
Ohvriabitöötaja rääkis, et sageli ütlevad lapsevanemad, et nad ei tülitse lapse nähes või et laps magas ja ei kuulnud midagi. “Minul tekib küsimus, kas ikka magas?” kommenteeris Pihlamägi. Tema sõnul tekitab vanemate omavaheline nääklemine laste hinges suurt segadust, sest nad ei saa aru, mis toimub, kuna tegelikult on nii ema kui isa neile väga kallid.
