http://entsyklopeedia.ee Rajameister oli tollal Arvo-Jüri Rist, kes oli maastikule asetanud kümme kontrollpunkti, valikorienteerumises oli kontrollaeg 45 minutit. Stardi-finišipaigaks oli vana lasketiiru hoone, kaart oli must-valge fotokoopia.
Startinute hulgas oli peale Kärdla inimeste veel õpetaja Anne Golubi eestvedamisel õpilasi Emmastest ja kolm võistlejat Tallinnast. Meestest võitis Peedo Pihlamägi ja naistest Helve Rakkaselg.
Esimesel kolmel aastal võisteldi vaid Kärdla ümbruses olevatel maastikel, hiljem lisandusid Malvaste, Nõmba, Palade jt piirkonnad. Hooaeg oli pikk – aprilli lõpust kuni oktoobri lõpuni. Neljapäevakud kujunesid populaarseteks. Nii osalesid 1980ndatel aktiivselt neljapäevakutel kolhoosi Hiiu Kalur, Hiiumaa metsamajandi, täitevkomitee ja Hiiumaa KEKi töötajad. Lisaks veel koolinoored Kärdlast Helve Rakkaselja ja Endel Aru, Paladelt Helgi Rõõmussaare ja Emmastest Anne Golubi juhendamisel.
Suurim neljapäevakuliste arv oli 16. septembril 1982, kui orienteerus 414 osavõtjat ja lisaks neli kohtunikku, 17. mail 1984 oli neljapäevakul 343 osavõtjat, mõlemad võistlused peeti Põllumäel. Rekordaasta oli 1982, kui kokku sai 2766 osavõtukorda. Läbi aastakümnete arenesid ka neljapäevaõhtused orienteerumisvõistlused. Aastatel 1977–1980 oli kavas vaid valikorienteerumine, 1981 lisandus üks suunarada. Alates 1990. aastast on kavas kolm suundorienteerumise rada ja valikorienteerumine. 1987. aastast on tavaliselt kalenderplaanis 20 osavõistlust, mõningatel aastatel 21 või 22.
1980ndate aastate teise pooleni olid kontrollpunktides värvipliiatsid, siis tulid kompostrid. 2006. aastal ostis klubi elektroonilise märkesüsteemi SPORT-ident.
Orienteerumiskaardid said uue kvaliteedi, kui Toivo Sauel valmis 1981. aastal vabariiklikuks Jüriöö jooksuks esimene värvikaart Kärdla Põllumäe maastikuga. Mustvalged kaardid asendusid värvikaartidega. Suured tänud Toivo Sauele – ilma tema kaartideta poleks neljapäevakud nii heal tasemel.
Neljapäevakud on toimunud igal aastal, maikuu lõpuks kokku 874 korral. Osalejate aktiivsuse kohta on arvestust peetud algusest peale. Algul osavõtukordade alusel, aastatel 1996–2008 läbitud kontrollpunktide arvu järgi, 2009. aastast kuni tänaseni taas osavõtukordade alusel.
Aktiivsemate osavõtjate edetabelis on esikohal Arvo-Jüri Rist, kes on osalenud 803 neljapäevakul. Talle järgnevad Helve Rakkaselg 685 korraga, Toomas Mast 659, Heini Koppel 635, Raivo Leht 634, Ene Leht 596, Tiit Kerves 580, Eda Tärk 524 ja Peedo Pihlamägi 510 korraga.
40 aasta jooksul on keskmiselt iga kord stardis olnud 55 huvilist. Rekord pärineb aastast 1982, mil stardis oli iga kord 102 võistlejat. Viimastel aastatel on taas palju osavõtjaid: 2015. aastal keskmiselt 66 ja mullu 65 startijat.
Aastatel 1989–2004 loositi iga kord välja üks, hiljem kolm loosiauhinda, 2005. aastast kolm loosiauhinda vaid noortele. 2003–2006 autasustati aktiivsemaid hooaja lõpus meenetega, 2007–2008 loositi välja kinkekaardid, 2009. aastal jalgratas ja alates 2010. aastast jooksujalatsid ASilt Sportland.
Vaatamata erinevatele aegadele ja oludele on orienteerujad ikka neljapäevakuid korraldanud. Praeguseks on neljapäevakud Hiiumaa spordimaastikul ainukesed regulaarselt toimuvad nii suure osavõtjate arvuga tervisespordivõistlused.
Algusaastatel oli eestvedajaks Arvo-Jüri Rist, 1986. aastast Eda Tärk ja 2006. aastast lisaks Toomas Mast. Tänu Tiit Kervesele on ajaloo jaoks talletatud kõikide neljapäevakute protokollid.
Muidugi pole neljapäevakud mõeldavad ilma rajameistriteta. Kogenud tegijate kõrval on saanud radade tegemisel esimesi kogemusi ka noored orienteerujad. Tänud kõikidele rajameistritele tehtud töö eest!
Neljapäevakute korraldamist on aastate jooksul toetanud paljud Hiiumaa asutused. Viimasel kümnendil on koostööpartneriteks AS Jetoil, Coop Hiiumaa, AS Sportland, AS Jalajälg, Hiiu vallavalitsus, Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp, Hiiumaa spordiliit, AS Salva Kindlustus, Eesti orienteerumisliit ja kohaliku omaalgatuse programm. Sel aastal on üle Eesti päevakute toetajaks riigimetsa majandamise keskus, mis aitab soetada päevakute läbiviimiseks uut varustust.
Eesti orienteerumisliidu ja Hiiumaa orienteerujate klubi eesmärgiks on kutsuda veelgi rohkem inimesi ala juurde, pakkuda neile aktiivset ja mõtestatud liikumist looduses.
Eda Tärk
Hiiumaa orienteerujate klubi president
