NNG värskem välimus ja uus näitus

Värskenduskuuri läbinud Nelja Nurga Galerii avaneb juba sel neljapäeval kunstnikepaar Kormašovide esimese ühisnäitusega “Ja silmad näevad”.
Avamisel on kohal autorid, kunstnikepaar Jaana ja Orest Kormašov, kes ühisnäituse koostasid just Nelja Nurga Galerii (NNG) jaoks.
Kui keraamik Jaana Kormašov 2014. aastal Kärdlas oma isikunäituse avas, sündis see peale 15aastast pausi. Ekstra Hiiumaa ja hiidlaste jaoks, nagu ta toona ütles. Nüüd on kuus aastat möödas ja lisaks Jaana loodud keraamilistele teostele, näeb seekord ka Oresti maale.
Kalli Sein ütles, et kõik on kell 17 algavale avamisele ja autoritega kohtuma väga oodatud!
Nelja Nurga Galerii seinad ja põrand said veebruaris üle värvitud, et üldmulje oleks puhtam ja rahulikum ning taust loometöödega ei konkureeriks.
Ka on galeriid haldaval MTÜ-l Hiiumaa loovisikute vabaühendus HiKu sellest aastast vallavalitsusega sõlmitud viieks aastaks nn teenuseleping. “Meie teeme näitusi ning teeme ka koostööd kultuurikeskusega kunstinäituste alal,” selgitas Kalli Sein, kes on üks ühingu liikmeid. Vald omalt poolt rendib majaomanikult galeriid, mida saavad kasutada nii ühing kui vallavalitsus, näiteks koosolekute pidamiseks.
Koostöö vallaga võimaldab ühingul julgemalt tulevikku vaadata ning pikemalt näitusi ette planeerida.
Kuidas sünnib looming
Jaana Kormašov: “Enne veel, kui käed saviseks teen, vaatan taevasse ja metsa­poole. Minu energia tuleb sealt. Ka materjalid peavad olema karged, isegi robustsed, siis sünnivad õiged asjad. Usun, et hing on värviline. Seal on merede sinist, sooja liiva kulda ja armastuse pur­purit. Hing heliseb, kui astud üle härmas aasa. Ja silmad näevad…”
Orest Kormašov: “Muljed, mis tekivad midagi uut nähes ja kogedes, kipuvad õige ruttu tuhmuma uute muljete tulva all. Ei ole jõudnud veel mõtestada mind võlunud hetke, kui uus kihistus matab eelmise. See pidev ülesöömise
tunne vajab natuke aega ja rahu, et seedida nähtut ja kui seda aega ei leia, jäävad minusse pooleliolevad teod, mis nagu mõttedki, ootavad ja otsivad lõpetamist, lahendust. Nende maalidega ma justkui kustutan ammuaegset võlga, sest olen alati soovinud kuidagi läbi töötada mälupilte, mis on tekkinud siin-seal, kuid mis on mingil põhjusel olnud olulised. Valik võib tunduda juhuslik, siin on pildikesi Tuneesiast, Gruusiast, Walesist, Venemaalt ja Eestist. Kuid neid töid seob õhu ja valguse teema, mida erinevates kohtades olen tajunud hoopis teistsugusena. Jah, valgus on triviaalne mõiste, sest omamoodi tegeleb kogu maalikunst valgusega, samas olen veendunud selle teema ammendamatuses, mis annab ka nendele töödele mingisuguse õigustuse.”