Siit edasi saab ainult paremaks minna, sest praegu on kõik nii halvasti kui üldse olla saab. Lahkunud on Luuletaja, kes kaks aastat tagasi ütles: “See on ju sõda, mis täna maailmas toimub. Olen kuskilt lugenud, et ükski põlvkond pole elanud ilma sõjata, ja mõelnud, et mina sündisin Saksa okupatsiooni ajal, et vist pääsen ära. Aga tutkit. Nii et meie põlvkond sai selle sõja.” Ave rääkis tollal pandeemiast, sõda tuli nüüd.
Tarja Halonen, kes oli Soome Vabariigi president aastatel 2000–2012 ja kellest sai lugu peetud, suutis oma maine Eestis mutta tampida. Eelmisel nädalal Soome Ylele antud intervjuus ütles ta, et Balti riigid liitusid NATOga muu hulgas selle pärast, et olid “Nõukogude Liidu ajal harjunud kollektiivse julgeolekusüsteemiga”. Maailmakuulus soome kirjanik Sofi Oksanen kirjutas selle peale Twitteris: “WTF? See ei olnud kollektiivne julgeolek. See oli okupatsioon”.
Meie oma Eesti riik sai alles nüüd aru, et elanikkonna kaitsmine on oluline ja alles hakatakse esmatähtsat võimekust looma. Tõesti, parem hilja kui mitte kunagi. Seni ole meil ei ohuteavitust ega avalikke varjumiskohti, isegi mitte varingupäästevõimekusega kutselisi päästekomandosid… Piirivalvet, kes piiri valvaks, meil ka enam pole…
Sõda Ukrainas jätkub ja see on iga päevaga aina õudsem. Ja Ukraina taevas on ikka veel Venemaa hävitajatele avatud – MIKS? Ajakirjanik Priit Hõbemägi kirjutas peale Butša veresauna vihaga: “Pärast neid kaadreid, mis avanesid pärast Vene
okupantide taganemist Butšast – selja taha seotud kätega ja kuklalasuga tapetud tsiviilisikud vedelemas linnatänavatel
– ei ole Eestis enam mingit ruumi “aruteludeks” Venemaa üle ega nii kohalike või kaugete putinistidega diskuteerimiseks.
Nad teeksid täpselt sama moodi ka meie kõigiga – põletaksid meie kodud, pommitaksid linnad maatasa, küüditaksid meie
perekonnad ja meestele laseksid kuuli kuklasse.”
Ja soovitas – kui sa tõesti ei suuda siin Eestis Ukraina sõda avalikult hukka mõista, koli siis Venemaale.
HIIU LEHT
