Ma käisi ka Muhumaad vaatmas. Neh, tei keik tääte, et sösuse nimega laev käib nüid üsna mütu korda päävas Hiiu saarele serva tegemas.
See pääv kui Muhumaal pidu peeti, pole killegi kääst piletit küsidud. Vastupidi – juba kai peel pakudi suppi ja laevast muud heed ja paremat. Nenna et üks pääv ollid hiidlased vist va Leedu tasku peel! Keik muud päävad aastas kahjuks vastupidi.
Pöhi möteliselt moole Muhumaa meeldis. Paistis, et piduliste seas rahulikult jalutavale kits Muusile ka. Ta jülgus isegid ülemustele oma sarvi näita ja märku anda, et kaks sarve – kaks parve. Jo aa kitselegid selge, et hiidlastele kahte laeva tarvis.
Ehk tei trevasite varem lugema, et ma panni Muhumaale Ranna Ella auks hüidnimeks ELLA. Nüid ma käisi oma Ellast kord üle. Teki alt kuni kapteni silla peele välje.
Oi jeedam – juba Ella sisse söidu suu nenna lai, et autud vöivad sisse-välje söita üsna mütmes viirgus. Jala käijad autu alla änam äi jää, sest moo suguste jäuks aa sii äraldi könni tee. Ülesse ma söitsi üsna lihvtiga. Päikese teki peel olli vehe natust külm, aga baari ukse peel seisis silt: äriklass.
Keikse mönusam koht laevas aa siisgid see, kus kapteni tool seisab. Pole taal rooli ratast segamas, vautab ainult vehe natust nuppusid ja keerab oma tooli sinna poole kus söit leheb. Aga tukkuma taap tohi siisgid jeeda, sest siis hakkab alarm üürgama.
Autudel aa keikse parem koht teki all. Ma käisi ka oma Ella teki all ee. Sääl pole pime olndkid ja hee tuule vari olli. Nee autud, mis teki peel, seisved vähemesti muist küla tuule ja saju kää.
Laeva piu saalis olli see pääv nagu presidendi vastu vetul, kus esimese tantsu taab riigi pea. Meitel siis Hiiu riigi pea ehk maa vanem ja laeva virma juht oma Muhu tüdrugutega.
Laeva ava piu jäiks olli isegid tehet laul, kus üteldakse, et hulga tähtsaid tegelinskeid vanast rauast ümber suledud laevas koos. Ja et vanasyi Lussuranna meeste paatidel olnd süvis nenna pisine, et humiguse kastega karjamaal söita saand.
Ma löpedagi jütu sama laulu sönadega: “… Kui ka kena reeder oleks lussumeestelt õppimas käind, poleks juhtund seda, et laeval süvis suureks läind. Ja kui nad lupsiks nagu lauasahtlid paari tunni tagant ka, võiks me olla päris rahul selle olukorraga.”
