Meri esitab väljakutseid nii merele minejatele kui ka päästjatele. Inimesel peab olema tarkust ja oskust neist võitjana väljuda. Piirivalve teeb koostöös erinevate partneritega kõik endast oleneva, et elud säästetud ja päästetud saaks.
Meie ühiseks eesmärgiks on, et õnnetusi juhtuks võimalikult vähe ning inimesed pääseks neist väheste vigastustega ja et nende elud ohtu ei satuks. Püüame ära hoida võimalikult palju veeõnnetusi ning õnnetuse juhtudes olla abivajajale kiiresti abi osutamas.
Rannarahvas on harjunud maast madalast merel käima ja paljudele on merega seonduv elatise teenimise või toidulauale lisa hankimise võimalus. Ilmselt ei ole kunagi olnud ühtegi aastat, mis oleks õnnetuste ja hukkumisteta möödunud, kellelegi on juhtunu pikaks ajaks hinge jäänud kaotusevalu.
Igal aastal on Lääne regioonis merepäästesündmusi 80 juhtumi ringis ning mereõnnetustes hukkunuid neli kuni seitse. Õnnetuste ja hukkunute arvu üheks mõjutavaks teguriks on ilm. Soojal suvel on liiklemine merealadel suurem, talvel on oma osa muutlikel jääoludel. Mullu oli meie regioonis 86 mereõnnetust, abi vajas 197 inimest ja kahjuks hukkus seitse inimest. Seitsmest hukkunust viie inimese puhul oli tegemist uppumissurma või alajahtumisega, ühe juhtumi puhul terviserikke ja ühel juhul mürgitusega.
Merele minnes tasub jälgida ilmaprognoosi, kuigi ilm ise ei saa õnnetuse põhjuseks olla, pigem see, mis ilmast mõjutatud. Meist kellelegi ei ole ilmselt üllatus, et elame kliimavöötmes, kus vähemalt pool aastat on merevee temperatuur sedavõrd madal, et alajahtumine on kiire tekkima. Alajahtumise tagajärjel võib täiskasvanud inimese surm saabuda 15–20 min jooksul, lapsel veelgi kiiremini.
Ka suvel, kui prognoosi kohaselt on kas tormituul tõusmas või äikesevõimalus suur, peaks hoolega kaaluma, kas merele minna või mitte – pigem siis mitte.
Mereõnnetustele aitavad kaasa ka inimfaktorist tingitud põhjused. Juhtub, et inimene on kas merele minnes tarbinud või tarbib seal alkohoolseid jooke ega oska siis oma oskusi ja võimeid realistlikult hinnata, kipub end ülehindama ja võtma asjatuid riske. Kuigi meresõidul alkohol lausa keelatud ei ole, soovitame sellest pigem hoiduda. Juhtub, et oma seisundit ei osata hinnata ja järgnevad mõttetud tegevused: ujumaminek, mõtlematud manöövrid jms.
Inimlike apsakate hulka liigituvad ka navigeerimisvead ja mõningate lihtsate asjade unustamine.
Merele minnes peaks veenduma, et mobiiliaku on laetud, et vajadusel saaks abi kutsuda. Kui veesõidukil on sidevahendid, peaks need olema sisse lülitatud. On juhtunud, et merevalvekeskus näeb mereseirel madalikule ohtlikult lähenevat väikelaeva, kuid sellega ei ole võimalik mereside vahendusel ühendust saada ja hoiatust edastada. Merele minnes peaks üle vaatama, kuidas on lood mootorikütusega ja veenduma, et seda on sadamasse tagasijõudmiseks piisavalt.
Väsimatult jääme kordama päästevarustuse kasutamise olulisust. Seadus ei kohusta küll päästevesti kandma ja nõuab selle olemasolu, kuid päästevesti selgapanek võiks olla samasugune harjumus nagu turvavöö kinnitamine autosõidul. Päästevestid võivad küll olemas olla, kuid õnnetused kipuvad juhtuma ootamatult ning siis ei pruugi jääda enam aega selle otsimiseks ja selgapanemiseks.
Oluline on, et veekogudel liiguks hea ettevalmistusega veesõidukijuhid, kes võtavad vastutuse, et need, keda nad endaga retkele kaasa võtavad, samuti mõistlikult käituks.
Margus Toomsalu
Lääne prefektuuri piirivalvebüroo juht
