Eilsed Päevalehed kadusid poest nagu soojad saiad. Lõunaks olid need otsas. Ikka sellepärast, et selles lehenumbris oli juttu meist, Kärdla koolist. Täpsemalt konfliktist Kärdla koolis.
Maris Hellrand, kes uudisele reageeris, kirjutab tänase lehe arvamusloos, et õnnelikud lapsed heade õpetajatega ilusas koolimajas on Hiiumaa jaoks parim reklaam.
Õige ta on, aga kui tüli on suur ja osapooled solvunud, kõlbab iga vahend, et n-ö vastasele n-ö tagasi teha. See, millise sõnumi oma kogukonna kohta üleeestiliselt anname, sel magusal kättemaksuhetkel ilmselt ei meenu.
Ja ometi püüti tüli osapooli kõigiti lepitada ja tundus, et üksteisemõistmine saabus…
Hiiu Leht püüdis seda keerulist teemat kajastada delikaatselt, kuid tähelepanuta me seda ei jätnud. Lootsime, et supervisiooniprotsessi lõppemise järel töötavad konflikti osapooled taas ühise eesmärgi nimel.
Kahjuks on nii, et negatiivsete uudistega on ülilihtne pildile pääseda, heade uudistega mitte nii väga.
Ka Palade koolipere rõõm kasvanud õpilaste arvu üle, pöördus mureks Kärdla kooli pärast – võite ise arvata, kumb fakt kaugemalt pärit lehelugejale meelde jääb?
16. september 2022
