Vaada, juba Piiblis aa kirjas, et inimene äi ela ainult leivast. Seda nää ma sii omast käest.
Neh, meidel niid iga laupäe see täika, ja see nädal oli veel Lootuse kauba müük ka.
Vaada, ma ole seel niid iga pee keind, neh, egast polegid ju midast taris, aga sial nääb ju vanu tuttavid ja saab omale riidid selga passi ja uudiseid kuuleb ka. Neh, see olli ainuld see nädal, aga niid jääb see elu tükis aas vaiksemas.
Neh täika saab otsa ja Lootuse müüki pole ka kuulda, millas uus saab olema.
Aga sihane koht pias küll olema, et saad inimestega kogu-reegid maast-ilmast, noh nagu vanasti oli, et puesabas arudadi lebi keik supitegemised, pirugaretseptid ja kui veel meni pidu oli, no kus siis olli arudamist, mis selga, mis jalga. Ja uudiseid sai ju ka kuulda, niid ooda, millas leht tuleb, see ka ju kalliveidu ja kaks korda nädalis. Aga ega seel siis kohalikku kaja ju polegid.
Neh, siis polnd ju poodist suurt midagid saada, pidid sabas seisma ja vaadama, kust midagist saab. Aga kui juhtusid riidetüki saama, siis oli jälle mure, et kes selle valmis teeb ja sedasi. No siis sai võetud ika lõiged ja ise õmmeldud ja. No mis preegust viga-lehed ostad omale Lootusest mingi asja ee, need ja maksa midagist ja vaadad natust vehe üle ja sätid parajaks ja lehed kui kuninganna seerima.
Aga sihane koht peeks küll olema, et keegi natust vehe aidaks ja annaks ika nõu ja abi kui taris. Neh, see masu aeg, psaa ju teistmoodi mette.
Ja veel-tää ma mette, miks nad keik sönad siit Kassarist ika vetavad – näh – Indre Neti nendel iga pee ambus, nüüd masu ka. Jo sa teed, Masu talu ju ammuilma Kassaris olemas.
Ma ühepeeva küsisi selle Masu mehe keest, et mis tei talus siis na iseäralist aa, et muud äi reegida kui masu ja masu. Taa ütles, et ei taal pole midagist erilist, suiti aa sii, talvel linnas ja käib ka oolega täikal, ikka tahab ka suhelda. No ma sis küsisin, et mis nad sellest Masust siis reegivad – ütles, et see pidi olema lühend majandussurutisest.
On ikka inimesed – ise äi oska midagi välja möelda, siis vetavad keike Kassarist.
Äi, noh, eks mei saa sellega veel natust vehe tuntust juurde – juba va Pansu kirjutas Kassarist ja Lepa Anna sai üle Eesti tuntuks, siis tuli Indre Neti ja nüüd veel takkaotsa Masu ka. Neh, vetku, vetku – meidel veel nimesid saada küll – Naba, Hargi, Kube, Vahe…
Keike ilusad teitele!
MERE MARE
