Jälgi meid

Persoon

Maide mälestuspink seisab tulevase meremuuseumi ees

Hugo Maide mälestus­pink avati reedel 400 aasta vanuse Suursadama aida ees, milles lähitulevikus loodetakse avada Hiiumaa meremuuseum.
Tugevas vihmasajus eemaldasid katte Hugo Maide mälestus­pingile kinnitatud sildilt tema kauaaegsed töökaaslased, kaks kanget kaptenit, kohaliku traallaevastiku kapten Mati Veanes ja kauaaegne ookeanipüügi kapten Valdek Tossmann.
Tekst uhke pingi metallist sildil teatas, et tegu on Hiiumaa ja Eesti tööndusliku kala­püügi edendaja Hugo Maide (1932–2020) mälestuspingiga ja Hiiu Kaluri esimees oli ta aastatel 1966–1979.
Sellele lühikesele tekstile lisasid omalt poolt mõtteid ja meenutusi mälestuspingi avamisel kõnelenud. Esimesena sõna saanud vallavanem Hergo Tasuja nentis, et Hiiumaal ei saa me merest üle ega ümber ja meri mängib saare elus suurt rolli: “Täna saamegi siin pingi avamisega tänada meest, kes Hiiumaad ja merd ühendanud on.”
Mälestuspingi mõtte välja käinud Endel Lepisto klubist Pühalepa Vanamehed meenutas umbes poolteist aastat tagasi Hiiu Lehe toimetuses toimunud kokkusaamist, mille põhjuseks Hugo Maide. Tolleks ajaks oli Maide meie keskelt juba lahkunud, aga jõudnud eluõhtul kirja panna oma mälestused. Osa neist on avaldatud Hiiu Lehes, osa jõudis Hugo poja Andrus Maide kaudu Lepisto kätte. “Tuli jõuda selgusele, mis saab nende asjadega edasi,” selgitas Lepisto.
“Hugo Maide roll Hiiumaa kalanduse arendamisel on olnud niivõrd suur, et see tuleks igal juhul ära tähistada – selles ei olnud kahtlust kellelgi. See oli üks otsus. Ja peale selle sündis veel kaks otsust. Teisest räägib meile pärast Dan Lukas, aga üks oli see, et meie klubile jäi ülesandeks panna Hugole üks vääriline mälestuspink Hiiumaale. Parim tähtaeg selleks oli tookord pooleteise aasta kaugusel, aga nüüd juba eilsega möödunud – tema 90. sünniaastapäev.”
Kolm põhjust
Lepisto põhjendas ka seda, miks mälestuspink just Suursadama vana aida ukse ette pandud sai. 73 aastat tagasi, kui Hiiumaal loodi esimesed kuus kalurikolhoosi, sai siinsete randade esimene kalurikolhoos nime Hiiu Kalur. Olles omamoodi sümboolseks ristiisaks ka suurele Hiiu Kalurile läbi selle kõigi aegade. Ja Suursadam on Hiiu Kaluriga tänaseni seotud – siin on ettevõtte kohaliku laevastiku remondibaas. “Siit on läbi käinud kõik Hiiu Kaluri mehed ja peaaegu kõik laevad, kõik, mis siia sisse mahtusid,” ütles Lepisto.
Teine põhjus, et kui Maide 1966. aastal Hiiumaale Hiiu Kalurisse tööle tuli, oli tema esimene kontor ja töökoht siinsamas Suursadamas.
Kolmandaks nimetas Lepisto 400 aasta vanust sadama­aita, mille ees pink seisab. “See on täis väärtusi, mis peaks olema aluseks tulevasele Hiiumaa meremuuseumile ja Hugo tööd ja tegemised on tänaseks juba Hiiumaa mereajalugu, mis vajab säilitamist. Selle ümber, et see muuseum tekkiks, on olnud palju juttu – täna on mul hea meel tõdeda, et esimesed märgid sellest, et asi hakkab liikuma, on silmaga näha – elektriühendused on juba toodud ja midagi toimub,” viitas ta värskelt suletud kaabli­kraavile ja paigaldatud elektri­kapile.
Ta avaldas lootust, et lähi­tulevikus jõuaks muuseum niikaugele, et külastajaid saaks juba sadamaaita sisse lasta.
Hiiumaa merekultuuri seltsi esindaja Riho Sõrmus arutles, mida võiks mõelda Hugo Maide, kui ta kusagilt taevastest kõrgustest märkab, et talle on üks pink pandud. “Tore-tore, panite mulle pingi, see mulle isegi meeldib, aga mina siia ei istu – mul pole aega, aga mulle teeks head meelt, kui mõni daam siia pingi peale istuks,” rääkis Sõrmus.
Maidet iseloomustas ta kui härrasmeest, kes alati tuli täpselt õigeks ajaks, kandis alati ülikonda, lipsu ja lipsunõela ning kunagi ei unustanud huumorimeelt.
Jõudis palju ja kohanes intelligentselt
Klubi Pühalepa Vanamehed liige Raivo Karjamaa ütles lühikese ülevaate kokkuvõtteks, et Hugo Maide jõudis oma elu jooksul väga palju ära teha, ükskõik, mida ta ette võttis. Ka oli Maide sõnakas mees ja teda isegi peljati. Nii jäid suuremad tükid tegemata ehk nagu üks kalur olevat öelnud: “Ei julge, sest Hugo tuleb ja ütleb, et tänasest päevast su kannad jäävad mere poole.”
Maide suurimaks teeneks nimetas ta Hiiu Kaluri arengut, mis oma hiilgeaegadel oli nagu riik riigis ja andis tööd peaaegu 1300 hiidlasele nii merel kui maal, umbes pooled neist Kõrgessaare kalatehases. 1300 oli peaaegu kolmandik saare tolle aja tööealisest elanikkonnast. Ja mitte ainult tööd ei andnud Hiiu Kalur, töötajate eest ka hoolitseti – laulsid mees- ja naisansambel, segakoor, koos käis rahvatantsurühm, 1974 peeti Hiiumaal vabariiklik kaluri­kolhooside spartakiaad ja Hiiu Kalur tegi korda Kärdla staadioni. Kärdlasse rajas Kalur väliujula ja Tarestesse sõuderaja, Rannametsa tehti turnimisvõimalustega tervise­rada. Ka jahtklubi Dago sai just siis alguse. Kärdlasse ehitas Hiiu Kalur kaks elamu­rajooni, ühe Kaare ja teise Kooli tänavale. Koos sellega rajati ka Kärdla esimene kanalisatsioonisüsteem, mis kaasajastatuna on kasutuses tänapäevani.
Lõpetuseks tsiteeris Karja­maa Maidet, kes ütles, et intelligents on inimese kohanemisvõime, olenemata olukorrast või seltskonnast, kuhu ta on sattunud. “Minu meelest tema elukäik, tema elutöö on just seda mõtet järgides kulgenud ja jäägu see pink siia meenutama seda suurt inimest.”
Hiiumaa muinsuskaitse seltsi juhatuse esimees Dan Lukas kinnitas, et aasta lõpuks saavad Maide mälestused jäädvustatud seltsi toime­tistes.
Kohari: Ta tegi palju kogu Eesti majanduse heaks
Sündmusel osalenud Hugo onutütar Merike Metstak ütles, et ühiseid lapsepõlvemälestusi neil tädipojaga polnud, kuna Hugo oli paarkümmend aastat vanem. Küll imetlesid nad vend Margusega tema uhkeid autosid ja kõrgeid ameteid: “Ta oli meile alati eeskujuks ja me tahtsime saada temasuguseks.”
Maidet meenutas ka temaga aastaid koos töötanud Agu Kohari: “Ega neid tiitleid ja ameteid Hugo käest nii lihtsalt ei saanud, aga fakt on see, et tema õpetas mind, kuidas ellu suhtuda, kuidas üldse elada – ta oli suur juht ja suur inimene ja ma loodan, et see pink on alles algus tema mälestuse jäädvustamisel. Ta on teinud palju Hiiumaa ja mitte ainult Hiiumaa, vaid kogu Eesti majanduse jaoks.”
Viimasena sõna võtnud Hugo poeg Andrus Maide tänas kõiki eelnimetatud kohtumise osalisi selle eest, et lubadus täidetud sai. Maide ütles, et 1966. aastal, kui ta viieaastasena koos isaga Hiiumaale tuli, algas ka tema meretee ning sellest ajast on ta mere küljes kinni ja lahti enam ei saa. Ta avaldas lootust, et mälestuspink on tõesti alles algus ja isa mälestus jäädvustatakse Hiiumaal sügavamalt, nii et see paistaks ära ka mandrile.
Mälestuspingi avamist toetasid AS Hiiu Kalur, AS M ja P Nurst, OÜ HK Rent, Pühalepa osavald, OÜ Recado Meedia ja Hiiumaa muinsuskaitse selts.

Veel lugemist:

Uudised

Värskelt renoveeritud Hiiumaa Arenduskeskuses avati ööpäevaringse ligipääsuga kaugtöökontor, keskuse esisel mälestuspink keskuse asutajale ja esimesele juhile Ruuben Postile. Kaasaegse sisustusega ning uue ilme saanud...

Uudised

Kolmapäeval avatakse Tuuru juures mälestuspink Ruuben Postile, kes 1991. aastal tegi parteimajast koolituskeskuse. Kavas on muuta ka maja nime – Tuuru millegipärast enam ei...

Uudised

Neljapäeval, 26. mail möödub 90 aastat juhatuse esimehena kunagise kalurikolhoosi Hiiu Kalur õitsengule viinud Hugo Maide sünnist. Maide sünni­aastapäeva puhul paigaldab klubi Pühalepa Vanamehed...