Esmaspäeval, varsti pärast seda, kui põllumehed olid Toompeal Lossi platsi piimapudeleid täis ladunud, hakati riigikogu saalis arutlema hiidlastele tähtsal teemal. Keskkonnaminister Marko Pomerantsilt pärisid Apollo mereala kaitse alla võtmise kohta aru vabaerakondlased.
Arupärijate nimel sõna võtnud Andres Ammas märkis, et hiidlasi on juba päris hulk aastaid erutanud küsimus, kas oleks sobiv Hiiumaast põhja ja loode poole merre rajada suured tuulepargid või mitte.
“Tuuleparkide pooldajad on öelnud, et see annaks saare arengule hoogu juurde. Tuuleparkide vastased ütlevad, et see võib praegu väga looduskauni ja ainulaadse saare muuta pigem tööstuspiirkonnaks ja selle saare ainulaadsuse igaveseks hävitada,” rääkis Lääne-Eestist parlamenti valitud Ammas.
Riigikogu liige tsiteeris ka Hiiu Lehte, kust luges loodusemees Tiit Leito mõtet, et “meri on kui kõrb, madalikud on oaasid selles kõrbes. Madalikel on rohkem taimestikku, seal on endale elupaiga leidnud igasugused mereelukad, kalad käivad seal kudemas, linnud tulevad sinna puhkama ja neid kalu jälle sööma, ühesõnaga, paljudele vajalik,” osundas Ammas ja lisas, et selle kohta, kas Apollo madalikule tuleb kaitseala või mitte, on erinevaid arvamusi.
Viis aastat ajalugu
Arupärimisele vastanud minister Marko Pomerants meenutas, et Apollo merekaitseala loomise mõte ei ole uus. Ettepaneku tegi Balti Keskkonnafoorum 2011. aasta jaanuaris. Keskkonnaministeerium edastas ettepaneku keskkonnaametile, mis korraldab loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi.
Esimene ekspertiis valmis juba 2011. aasta novembris ning toetas looduskaitseala moodustamist, tehes ettepaneku tsoneerida kogu ala sihtkaitsevööndi režiimi ning esitada see ka Natura loodus- ja linnualade võrgustikku. Jaanuaris 2012 esitas Loode-Hiiumaa meretuuleparki kavandav ettevõte 4Energia ekspertiisi kohta vastuväiteid ja lubas omalt poolt läbi viia uuringud. Nüüdseks on uuring tehtud, kuid selle tulemusi keskkonnaametile esitatud ei ole.
Minister ütles, et keskkonnaamet jätkab seetõttu Apollo meremadaliku kaitse alla võtmist vastavalt oma tööplaanile. “Juriidiliselt korrektne on, et menetlust algatatud ei ole, aga selles suunas ta igal juhul praegu liikumas on,” lausus keskkonnaminister. Ta juhtis tähelepanu faktile, et kaitseala olulisust rändlindudele on kinnitanud värske, aastatel 2014–2016 tehtud uuring, mille koos partneritega viis läbi Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut.
Kaitseala ei välista meretuulikuid
Minister jõudis oma vastuses nimetada ka Hiiumaa merealade teemaplaneeringut. “Täna on selles planeeringus alad joonistatud niimoodi, et Apollo tulevane kaitseala on natuke põhja pool ja tuulikute ala natukene Hiiumaa pool. Loomulikult ei saa ükski kaitseala olla mingi abstraktne madalik, vaid tal saab olla konkreetne pindala ja see pindala saab tulenema samasügavusjoontest. On välja valitud selline ala, mille suurus on 5216 hektarit.”
Pomerants rõhutas, et kõik need, kes loodavad, et Apollo madaliku kaitseala hoiab ära tuulikuid, peaksid tähele panema, et see ei pruugi nii olla.
Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas tõi lõpetuseks välja, et juba 2008. aastal on riigikogu ühinenud Aafrika ja Euraasia rändlindude kaitse kokkuleppega. Kokkuleppe osalised ütlevad, et tehakse kindlaks oma territooriumil asuvate rändlindude jaoks tähtsad alad ja elupaigad ning korraldatakse nende kohtade kaitset, hooldamist, seisukorra parandamist ja toestamist. Kaitstavate lindude hulgas on ka aulid, keda erinevate loenduste põhjal võib Apollo madalike ümbruses olla 100 000–500 000 ja selle liigi jaoks on tegemist tähtsusega koondumiskohaga kogu Euroopa Liidus.
Opositsioonisaadik nimetas parlamendis kõneldes sedagi, et tuulepargi vastased on koondunud MTÜsse Hiiu Tuul, on oma huvide kaitseks palganud endise õiguskantsleri Indrek Tederi advokaadibüroo ja soovivad kohtus kehtestatud merealade planeeringu tühistamist.
Peep Lillemägi
Riigikogu stenogrammi põhjal
