Harda Roosna Kella poole neljaks oli kultuurikeskuse trepp plakatitega inimesi täis. Inimesi ja plakateid lisandus salgakaupa, sõnumiteks “Vaikus on väärtus!”, “Lõpp ajupesule”, “ei tuulepargile!”, “Hiiumaa väärib hoidmist!”, “8000 EI”. Selleks ajaks, kui keskuses pidi algama Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande avalik arutelu, oli meeleavaldajaid kokku sadakond. Trepil esitasid Kaupo Tartu ja Tago Laevameister omaloodud protestilaulu ja rahvas laulis kaasa. Saabus luuletaja ja Kärdla linna aukodanik Ave Alavainu, et juhatada kooris öeldud manasõnu: “Tuugen, tuugen ära tule…”.
“Ei Norra kolonialismile!” oli kirjas plakatil, mida kandis Hiiu vallavolikogu liige Ants Vahtras. Vahtras ütles, et tuli meeleavaldusele teatama, et aktsioon, mis 2008.-2009. aastal algatati liiga suurte tuuleparkide vastu, ei ole veel lõppenud. “See aktsioon läheb edasi ja need kaheksa tuhat allkirja, mis suurte tuuleparkide vastu koguti, kehtivad,” kinnitas Vahtras.
Plakatile kirjutatud teksti nimetas ta sõnumiks Nelja Energia Norra emafirmale Vardar Eurus: “Väidetavalt ei ole Euruse maakonnas näha ühtegi elektrituulikut. Minu ettepanek on, et kui nad neid nii heaks peavad, võiksid nad need kõigepealt oma maakonda püsti panna ja alles siis kaugemale.”
Käina vallavolikogu liige Malle Kobin ütles, et tuli meeleavaldusele sellepärast, et Hiiumaa on tema kodu ja see kodu on ohus. “Tulin oma kodu kaitsma,” ütles Kobin.
Esimene, kes rahvahulgast läbi, majja sisse läks, oli maavanem Riho Rahuoja. “Riho, võta plakat!”, “Just mõtlesime, kes on esimene, kes siit läbi murrab…,” kõlasid hüüded. Maavanem ainult naeratas ja astus rahvasummast läbi.
Hiiu vallavolikogu esimees Jüri Ojasoo ütles, et meeleavaldus on demokraatia ilming ja seda tuleb austada.
Sama mõtet kordas ka Hiiu vallavanem Reili Rand, kes avaldas lootust, et meeleavaldus ei hakka takistama dialoogi.
Meeleavaldajad sisenesid ka kinosaali ja osalesid KMH arutelul. Saalisolijad olid emotsionaalsed, hakkasid kohe, veel enne kui aruanne esitletud sai, küsimusi esitama ja andsid oma poolehoiust märku aplausiga, kui küsimus meeldis. Tagasihoidliku aplausi teenis vaid üks vastus.
Avasõnas ütles Nelja Energia esindaja Siim Paist, et nende idee teha Hiiumaa lähistele merre suur meretuuleelektrijaam sai alguse üleriigilise planeeringu joonisest, kuhu oli spreiga märgitud tuuleenergia tootmiseks sobilikud alad. Teiseks väga oluliseks dokumendiks nimetas ta Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringut.
Ülevaate KMH aruandest tegi Skepast&Puhkim juhtivekspert Hendrik Puhkim. Kokkuvõttes ei toonud aruanne esile ühtki nii kahjulikku keskkonnamõju, mis võiks saada takistuseks meretuulepargi rajamisele.
Saalisolijad esitasid mõned emotsionaalsed ja palju tehnilisi küsimusi: küsiti tuugenite kasutusjärgse utiliseerimise kohta, müra, piiriülese mõju arvestamise, meretuulepargi visualiseeringu, kaabliühenduste jms kohta.
Kaks tundi tihedaid küsimusi-vastuseid möödus kiiresti ning viimase küsimuse õiguse sai MTÜ Hiiu Tuul kõneisik Inge Talts. Talts meenutas Siim Paistile tema aastaid tagasi Käinas toimunud kokkusaamisel öeldut, et Hiiumaa lähistele tuleb meretuulepark ainult siis, kui selleks on kogukonna nõusolek. “Kuidas teil praegu on tunne, kas teil on kogukonna heakskiit või ei ole?” küsis Talts.
Siim Paist nimetas üheks heakskiidu märgiks Kärdla linnaga sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli. “Kui võtta valda kui kohaliku kogukonna eestseisjat, siis see sai sõlmitud ja toetus nagu on,” ütles Paist. Ta nentis, et kindlasti ei jõua nad kõiki enda poole tõmmata, aga kindlasti on muutus olnud oluline. “Ma kujutan ette, et kui te praegu korraldaksite mingi allkirjade kogumise aktsiooni, siis kindlasti ei oleks see nii laiapõhjaline ja kindlasti ei oleks nii palju inimesi kui viimasel allkirjade kogumisel,” avaldas ta arvamust.
