Kui 2017. aastal saime kohe kergemalt hingata, kui üleveomaht Rohuküla-Heltermaa liinil kasvas uute parvlaevade liiniletulekuga korraga kolmandiku võrra, siis nüüd, paraku tuleb tõdeda, et seegi on väheks jäämas.
Tänavust veomahtu on kasvatanud riigimaanteede remont Käinas, spordihoone rajamine Kärdlas ja muudki. Pausi ei ole oodata ja ehitustegevus jätkub – juba on käimas uue Kärdla põhikooli ehitus ja ootel järgmised arendusprojektid.
Hoolimata rohkemast reiside arvust on kasvanud ka soovitud laevareisist maha jäävate autode arv. Kahetsusväärne, et selle mõõdiku puhul ei lähe arvesse Heltermaa sadamas väljapoole tõkkepuud järgmise laeva ootele jäävate autode hulk. Suviti on see märkimisväärne, mõõdetav sadades meetrites. Nii juhtubki, et kriisiolukorras otsustajail tuleb valida meie 30 ja naabersaare sadamates 300 ootel oleva sõiduki vahel.
Hiiumaa liinil väljub tipphooajal laev kummastki sadamast iga pooleteise tunni järel. See on kaht põhilaeva arvestades
TS Laevad laevapargi maksimaalne võimekus. Mahajäänud reisijate ooteaega lühendada, kaubavedajate seisutunde vähendada ja operatiivselt üle Väinamere aidata saab vaid lisalaev.
Riigile sobilik rahanumber ei tohiks olla ainus argument, millest selle otsuse tegemisel lähtuda.
Kuidas sättida laevad kanaleis liikuma nii, et need üksteist ei segaks ja reisiaeg liiga pikaks ei veniks, on logistikaülesanne, mis lihtsalt tuleb ära lahendada.
28. september 2021
