Sel puhul tahan minagi ühineda juubeliõnnitlejate riviga ning soovida parimat nii õpetajatele nende ennastsalgavas töös kui ka õpilastele tahet ja jaksu õpitavast läbipuremiseks. Õnne ja visa vastupidamist!
Enam kui sajand on kulunud Lauka kooliloo kujunemiseks, lisades oma mustrid ligi pooleteise tuhande inimese saatusekangasse. Selle pika aja jooksul on kooli seinte vahel teadasaamise teedel sammunud lapsed ligi pooleteisesaja õpetaja saatel ja hooliva pilgu all. Sellesse aega mahub õnnestumisi ja ebaõnnestumisigi. Enamasti küll õnnestumisi. Arvan, et õpetajale äraütlemata suuri rõõmegi, tõdedes oma õpilastest sirgunud olevat erinevais eluvaldkondades tublisid mehi-naisi. Ja neid on Lauka kooli vilistlaste seas hulganisti. Küll valla- ja riigitegelasi, ülikoolide õppejõude, ettevõtjaid ja tippspetsialiste, õpetajaid ja hinnatud sportlasi ning tublisid töömehi ja -naisi. Hoolivaid lapsevanemaid, kes oma lastestki on püüdnud ja püüavad kasvatada väärikaid inimesi. On neid, kes teada andnud, et parima haridusliku baasi sai ta just selles koolis, aga ka neid, kes arvavad, et õpetajad liiga nõudlikud on olnud.
Aegade tuultes ja tormides on mitmeid kordi muutunud õpitava sisu ja lipuvärvid. Kui eelmise sajandi alguses piisas elementaarsest kirja- ja rehkendusoskusest ning usuõpetusest koos natukese maateaduse ja valikuliste teadmistega ajaloost, siis tänapäevaks on samas koolis omandatavate teadmiste maht mitte oluliselt väiksem veel vaid poolesaja aasta taguse keskkooli omast.
Vaid üks on läbi enam kui sajandi olnud kindel ja muutumatu: on lapsed ja õpetajad; on vajadus teada saada ning vajadus ja tahe jagada oma teadmisi ja elutarkust. On tore mõelda, et endalgi on olnud õnne toimetada selles kooliloos enam kui kolm aastakümmet.
Kahju, et ränga viiruse levik võttis võimaluse koolikokkutulekuks praegu, sügisel. Kuid ära see ei jää, vaid toimub kevadel, kui ilusad ilmad lubavad kokku tulla ja üksteise taasnägemise üle rõõmustada vabas õhus.
Signe Rattiste
Lauka Põhikooli õpetaja (erus)