Ajal, mil haiglad on koroonapatsientidest ikka veel tulvil, Toompeal piiranguvastaste ja märulipolitsei vastasseis ning Venemaa poolt saabuvad ähvardavad sõnumid välisminister Sergei Lavrovi suu läbi vestluses Eesti välisministri Eva-Maria Liimetsaga, tundub mure Eesti metsa pärast ehk teisejärguline.
Nii see siiski pole.
“Juba aastaid on räägitud sellest, et looduskeskkonnaga talitades tuleb silmas pidada jätkusuutlikkust ja tasakaalu. Vahel tundub, et selle ilusa jutu saatel on võimalik lõpuks maha võtta kogu Eesti mets,” tõdes kirjandusteadlane Maarja Vaino reedel Vikerraadio päevakommentaaris.
Neljapäeval kõnelevad volikogu ees Kaleste küla eestkõnelejad KAH alade asjus kultuuriajaloo professor Marek Tamm ja ökoloog Tiit Leito.
Humanitaarid, mida nemad ka metsast ja majandusest teavad, võib nii mõnigi “asjatundja” ilkuda…
Metsa raiuvad nii eraisikud kui riigile kuuluv RMK – tegelikult RMK ei raiu enam ise midagi – ainult müüb lanke. Mida suurem ja mida lagedam, seda parem hind. Ja kui mujalt on otsa saanud, siis raiume külade ümbert. Raiume kümne aastaga kõik, mis kellegi meelest “küpseks” saanud.
Meie laastavat tegevust oma metsades on juba märgatud ka seal, kuhu me oma metsa müüme ja kus ilma soojaks kütame. Eilne Dagens Nyheter kirjutab, et alustab Rootsis biokütuste poliitika ülevaadet, et muuta nende riik kliimakangelaseks. Esimene artikkel on Eestist, kus Rootsi kodude kütmiseks (lage)raiutakse metsi. Väites samal ajal, et põletatakse ainult tööstuse jääkaineid.
Häbitut ahnust ei õigusta miski.
13. aprill 2021
