Krossilaagrist emotsioon terveks eluks

MTÜ Hiiumaa Moto­haridus eestvedaja Valeri Gramakovski sõnul peab kogu aeg meeles pidama, miks me midagi teeme – krossitrenni tehakse laste jaoks, mitte selleks, et projekt kohustab või taotletud vahendid tuleb ära kulutada.
Möödunud nädalal käis 12 Hiiumaa noort motokrossihuvilist Sõmerpalus Adrenalin Arenal krossilaagris. Valeri Gramakovski sõnul täitis laager kindlasti eesmärki: “Seda oli näha laste silmist, kui Sõmerpalust tagasi sõitsime – emotsioon, mis rajalt kaasa võeti, jääb eluks ajaks meelde.”
Gramakovski sõnul käib krossilaagrite korraldamine distsipliini juurde, annab võimaluse kohtuda ka teiste noortega ja proovida erinevaid radasid, aga ka võimaluse end sotsiaalselt harida ja paremini tundma õppida.
Treeninglaager sai teoks koostöös MTÜga Motokrossi­pisik, mille juhendaja Hannes Prikk ja tema krossitrenni noored osalesid samuti laagris. Kui Sõmerpalus sai iga noor krossirajal umbes tunni sõiduaega, siis koostöös on varem korraldatud kaks suvist treeningnädalat ka Hiiumaal, 2016. ja 2017. aastal.
“Kogemust on meil mõlemal ja tahet samuti – kindlasti jätkame krossilaagrite korraldamist,” kinnitas
Gramakovski.
Kohtumine proffidega
Adrenalin Arenal on unikaalne 610 meetri pikkune motokrossi siserada, mis võimaldab sõita iga ilmaga ja kus on olemas kõik vajalik alates garderoobist lõpetades töökojaga. Rada on pidevalt hooldatud ja mõeldud kasutamiseks professionaalidele. “Kõik rajaelemendid on läbi mõeldud ja sõit huvitav – on nii kõrgeid hüppeid, vallidega kurve kui ka kiireid sirgeid,” kiitis Gramakovski.
Hiiumaa noored said Adre­nalin Arenalt kustumatu elamuse ja hea kogemuse maailmatasemel rajal, lisaks näha tipptegijate treeningut. “Kohtumine oma ala proffidega oli ka üks laagri eesmärke,” kinnitas treener.
Gramakovski sõnul ei ole ühe reisi korraldamine tema jaoks keeruline, sest ta on loonud sadu väga erinevaid sündmusi. Iga reisi või ükskõik millise sündmuse puhul aga on oluline eesmärk. “Tuleb küsida, miks me seda teeme – nii ka krossilaagri puhul,” sõnastas ta eesmärgi, milleks oli viia läbi kogemus- ja elamuslaager väljaspool kodusaart. Laagris oli lastel kogu aeg tegevust, mille käigus avastati ja õpiti midagi uut. Sellegipoolest tuli ette ka ootamatusi – ööbimiskohas kadus öösel elektrivool ja praamiliikluse seiskumise tõttu muutus oluliselt laste kojusaabumisaeg. “Ootamatute olukordade puhul tuleb jääda rahulikuks ning mõelda “kastist” välja,” selgitas Gramakovski. Tema sõnul on alati olemas plaan B ning tuleb hoida meeled valla ja vajadusel kasutada suhtekapitali, mis meil kõigil olemas.
Kiidusõnad bussijuhtidele
Ühe õnnestunud väljasõidu saab treeneri sõnul korraldada ainult koostöös. “Kõik andsid oma panuse – meid toetasid kohalik omavalitsus, lapsevanemad ja PRIA,” loetles Gramakovski laagri rahastusallikaid. Omapoolse panuse andis ka MTÜ Hiiumaa Motoharidus. “See on ilus näide vastutuse jagamisest ühise eesmärgi nimel,” ütles ta.
Gramakovski sõnul oli tal enne laagrit tegelikult ka väike hirm, sest reisile mindi üsna väikestega, kellest paljud olid esmakordselt ilma vanemateta ööbimisega väljasõidul. “Tänu kahele lapsevanemale ja ühele kuuenda klassi õpilasele, kes kaasa tulid, sujus kõik plaanipäraselt ning koos haldasime kogu seltskonda ilusti,” rääkis treener.
Kiidusõnu jagus tal ka MTÜ Hiiumaa Kogukonnateenused bussijuhile, kes oli väga kannatlik ja rahulik. “Õnneks on mul siiani Hiiumaa bussijuhtide kohta öelda ainult kiidusõnu,” ütles Gramakovski.
Treeneri sõnul on oluline, et niisugused kogemus­reisid ei jääks viimaseks: Sõmerpallu sõidavad noored motohuvilised kindlasti ka järgmisel aastal, aga enne ootab ees suvine treeninglaager Hiiumaal ja mõned treeningpäevad koostöös Motokrossipisikuga Kiltsi Krossirajal.
Trennid sündisid nõudlusest
Gramakovski ütles, et ta on kirglik krossihuviline ja mõte pakkuda noortele krossi­hariduse algõpet kõnetas teda. 2014. aasta sügisel korraldas ta Kõpus esimese moto­päeva, kus kõigil soovijail avanes võimalus proovida esmakordselt sõitu krossitsikliga. “Huvi oli ääretult suur ja laste­vanemate esimene küsimus oli, mis saab edasi,” meenutas treener.
Nii sai alguse noortele mõeldud motokrossi algõpe. Esialgu tegi Gramakovski treeningsõite oma isikliku Hiina päritolu krossikaga, kuid kuna see ei olnud usaldus­väärne ja töökindel, sai ta aru, et tuleb abi otsida. Nii moodustas ta eelmisel talvel MTÜ Hiiumaa Motoharidus, kirjutas koostööprojekti, taotles LEADER programmist rahastust ja Hiiumaa koostöökogu kiitis idee heaks.
Mullu suvel soetas ühing kaks uut motokrossikat koos varustusega ja iganädalased treeningud algasid. Praegu käib regulaarselt trennis 20 last. Kahe tsikliga suudab treener iga nädal õpetada kuni 12 last ja noort. “Kõik oleneb sellest, kui palju on meil päevavalgust,” lisas Gramakovski. Motohuvilisi on aga nii palju, et kõigil iga nädal sõita ei õnnestugi. “On tõsine vajadus ühe suurema krossitsikli järele, et sellega saaks sõita ka 14aastased ja vanemad,” sõnastas ta järgmise eesmärgi.
Suurim väljakutse – rada
Treeningute korraldamine on üsna keeruline ja aeganõudev. “Teen seda põhitöö kõrvalt vabast ajast ja kõik nädalavahetused on aasta läbi planeeritud,” selgitas Gramakovski.
Kuna ka Valeri enda poeg harrastab motokrossi, saavad nad treeningutel koos veeta isa-poja n-ö kvaliteet­aega, mis mingil määral kompenseerib tema laupäevased toimetamised teiste lastega. “Tütrel kadus suurem motohuvi möödunud aastal, aga kuni sinnani sõitsid mõlemad lapsed krossikatega rõõmuga,” rääkis Gramakovski.
Treeneri sõnul on suurim väljakutse treeninguteks sobivate radade leidmine. “Olen sel teemal väga palju tööd teinud nii erasektori kui omavalitsuse kaudu, sest meie kodurada Nurstes saab loodusliku eripära tõttu kahjuks kasutada vaid suvel,” rääkis Gramakovski. Põhjuseks, et endine karjäär, kuhu Nurste rada tehti, kogub vihmavett, mida pole kuskile suunata. Samas saaks motokrossi harrastada aasta­ringselt.
Koostöös lapsevanematega on leitud võimalus teha talviseid trenne Kärdla külje all Palukülas eramaal.
Gramakovski tänas naabreid, kes müra pahaks ei pane ja võimaldavad lastel huvitegevusega tegeleda. Koostöös Männamaa karjääri omaniku ja motoklubiga Randröövel toimus kaks trenni Männamaa karjääri jääl, kus sai harjutada libedaga sõitmist.
Suur vajadus aga on korraliku liivaraja järele, mis ei kogu vett ja talvel ei külmu. “Motokrossi sõitjatel on kombeks öelda, et kui õpid sõitma liival, oskad sõita igal rajal,” ütles treener.
Ideaalne koht krossitrennideks oleks Malvaste karjäär, mille kasutamiseks oli koostöös omavalitsusega juba ka leping sõlmitud.
“Siis selgus aga, et tegemist on piirangutealaga ja ühe kakupere pesitsus võib olla meie tegevuse tõttu ohustatud,” rääkis Gramakovski. Lisaks tekkisid erimeelsused Malvaste karjääri lähinaabritega.
Nii ollaksegi endiselt uute radade otsingutel. “Mõned mõtted on töös, kuid minu senine kogemus ütleb, et pealtnäha ideaalse paiga leidmine, nii looduslikus kui regionaalses mõttes on paras väljakutse.”
Noorte tuleviku töökohad
Lähituleviku plaanid ongi leida ja kujundada aastaringselt sõidetav kodurada, soetada juurde vähemalt üks tsikkel ja jätkata kvaliteetsete treeningutega.
Krossitrennideks oleks tulevikus vaja ka tegevjuhti, trennide läbiviijaid, mehhaanikuid ja üldfüüsilise ette­valmistuse treenereid. Ta tõi näite, et Pärnus tegutseb kohalik motoring just nii suure tiimiga ja kinnitas, et kõiki treeningutega seotud rolle ei suuda täita üks inimene.
“Kui vaadata päris kaugele tulevikku, siis teen noortele kodusaarele töökohti – valdkond kasvab jõudsalt ja minu eesmärk on luua süstemaatiline tegevus, mis üsna varsti vajab täistööajaga pühendujaid,” lisas ta.
Soov on jätkata moto-­perepäevade korraldamist, väljasõite mandrile ja tihedat koostööd valdkonna tipptegijatega. Lisaks on kavas juba sel suvel korraldada Nurstes Hiiumaa esimene perekondlik motokrossi harrastajate võistlusetapp. Sellest peaks sündima järjepidev sari, kuhu oodatakse osalema kõiki masinaklasse alates 50Mini kuni emade-isadeni välja. “Et noortel ikka silm säraks ja nad tunneks, et Hiiumaa on parim paik elamiseks,” ütles Gramakovski.