Järgmisest õppeaastast rakenduvad gümnaasiumiastmes õppesuunad ja õpilased saavad lisaks kohustuslikule õppekavale valida lisatunde. Iga kool peab pakkuma kolme õppesuunda, mis kinnitatakse kolmeks aastaks.
Valiku on teinud ka Kärdla ühisgümnaasium ja kriitikud küsivad, miks ei ole valitud reaalsuunda. Kärdla kooli direktor Ivo Eesmaa selgitab, mida saavad valida tänavused 9. klassi lõpetajad, aga avab ka tulevasi valikuvõimalusi.
Mida tähendab see uus mõiste, õppesuund?
Nii nagu iga äriettevõtte tegevuse aluseks on äriplaan, mis peab tagama põhieesmärgini – kasumini – jõudmise, on ka igal koolil oma “äriplaan” – kokkulepitud õpetamise ja kasvatuse käsitusviis ehk pedagoogiline kontseptsioon, mis peab tagama põhieesmärgini jõudmise. Siinkohal ei ole võimalik sellesse väga süveneda, kel aga tõsisem huvi, saab sellega tutvuda kooli kodulehel.
Kärdla kooli gümnaasiumiastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee – jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. Pedagoogiline kontseptsioon on aluseks kooli õppekavale. Lisaks koolis kokkulepitud õpetuse-kasvatuse käsitusviisile on kooli õppekava aluseks riiklik õppekava. Tulenevalt riiklikust õppekavast, peab iga gümnaasium olema võimeline pakkuma vähemalt kolme õppesuunda. Nii ka meie.
Millised on Kärdla kooli valitud õppesuunad?
Meie käsitluses on haridus valmisolek elamiseks, töötamiseks, läbi elu õppimiseks ja arenemiseks ühiskonna liikmena ja kultuurikandjana ning et oma eluga toime tulla, peab inimene tundma ja oskama arvestada nii loodus- kui kultuurikeskkonna seaduspärasusi.
Sellest tulenevalt pakkusimegi esialgses variandis välja kultuurisuuna. See suund on rõhuga keeltele, ajaloole, ühiskonnaõpetusele jm eelkõige inimese ja ühiskonnaga seotud õppeainetele, lisaks veel uurimistöö alused ja majandusõppe kursused.
Teisena pakume loodussuunda, mis on rõhuga loodusainetele: bioloogia, keemia, füüsika, lisaks sellele kohustuslikuna 15 kursust matemaatikat.
Kolmanda suunana pakume rakenduslikku õppesuunda. Sellel õppesuunal pannakse suurt rõhku õppimisele praktilise tegevuse kaudu. Suund toimib koostöös Hiiumaa ametikooliga ja hõlmab kahte erinevat keskkonnakujunduslikku suunda – maastikuehitus ja disain.
On oluline teada, et olenemata valitud õppesuunast on kõigis kolmes neist võimalik õppida matemaatikat laia õppekava järgi ehk siis samas mahus kui loodussuunal, st 15 põhikursust ja 1 lisakursus.
Miks puudub valikust reaalharu? Kas see ei saa abiturientidele takistuseks kõrgkoolis edasiõppimisel?
Kui leiate aega tutvuda mandri koolide õppekavadega, need on internetis kergelt kätteleitavad, näete, et Tallinna Reaalkoolis on matemaatikat 14+2, Nõo reaalgümnaasiumis 14+1+3 rühmatundi praktikumina, Kuressaare gümnaasiumi reaal- ja loodussuunal 15, Kärdla ühisgümnaasiumi loodussuunal 15+1 valikkursus.
Tundide arv veel võrdsust nimetatud koolide lõpetajatega ei taga, tarvis oleks, et õpilased panustaksid sama palju aega ja vaeva, et see oleks võrreldav teistega. Selle toetamiseks tarvilike oskustega õpetajad on meil olemas, seda näitavad kolme viimase aasta matemaatika eksami tulemused.
Mis puutub edasiõppimisse, siis möödunud kevadel lõpetas Kärdla ÜG 43 abiturienti, neist läks kõrgkooli edasi õppima 30 ehk 69,8 protsenti, neist 30-st 19 akadeemilisse kõrgkooli, neist 19-st 11 Tallinna Tehnikaülikooli. Ja seda kõike ilma, et me oleks rääkinud reaalsuunast. Seega Kärdla koolist saadud ettevalmistus võimaldas seda. Seega, mitte õppesuunad, mis erinevad üksteisest keskhariduse puhul üsna vähe, ega tundide arv, vaid õpilase enda huvi ja sellest tulenev motivatsioon ning lisaks ka kooli ja kodu poolne tugi on määravad!
Kärdla ÜG loodussuund on sisuliselt reaal-loodussuund nagu Kuressaareski, ka mahud on samad. Oleme juba ka õpetajatega arutanud, et viime vastavad muudatused õppekavasse sisse. Ka kultuurisuunal on võimalik saada matemaatikas kuni 16 kursust, seda siis valikainete arvel. Mis füüsikasse puutub, siis ei ole mõtet teoreetiliste tundide arvu suurendada, vajalik oleks laiem praktikum, seda saab rakendada alles koos riigigümnaasiumi tulekuga. Praegused 9. klassi õpilased saavad sellest osa 12. klassis.
Millised on õppesuunad tulevases riigigümnaasiumis?
Alates 1. septembrist 2014 plaanime uut kooli – Hiiumaa ühisgümnaasiumi, see on nn puhas gümnaasium, mis mehitatakse konkursiga kõikidele ametikohtadele ja seal tuleb ka uus õppekava. Seega praegused õppekavad nii Kärdlas kui Käinas kehtivad vaid järgmise aasta 1. septembrini ja saavad siis uute, tulevase riigikooli õppekavade aluseks. Tulevase riigigümnaasiumi õppesuunad saavad olema, vähemalt nii on haridus- ja teadusministeeriumi soov, kolm klassikalist: humanitaar-, loodus- ja reaalsuund.
Kõike seda arvesse võttes ei peaks tänavused 9. klassi lõpetajad väga oma tuleviku pärast kartma – see on eelkõige nende endi kätes. Meie asi on vaid neid julgustada ja toetada, mitte hirmutada ja segadust tekitada. Niisugune on pilt minu silme ees.
