Harda Roosna | Hiiu Leht Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu pakkus põhjusena, et pehmed talved on võimaldanud emistel talved edukalt üle elada ja paljuneda ning seetõttu jääb praegu ka rohkem põrsaid püssi ette. “Hooaja lõpuks tavaliselt kujuneb kütitud loomade ealine struktuur selliseks nagu see enamasti olnud,” lisas Sarapuu.
Esimese poolaastaga lasksid Hiiumaa jahimehed 142 isendit, mida on küll märksa vähem kui eelmisel kolmel aastal sama aja jooksul. Suurem on tänavu kütitud metssigade arv vaid Saare maakonnas – 254. Samas põrsaid kütiti naabersaarel vaid 9 ja valdavalt jäid püssi ette kesikud, neid lasti 177.
Eestis kokku lasti kuue kuuga 649 metssiga. Hukkununa leiti 20 looma, hukati viis sigade Aafrika katku (SAK) tunnustega isendit.
Kui mujal maakondades on sigade Aafrika katk kütitud metssigade arvu väga alla surunud ja see on näha ka küttimisandmetest, siis Hiiumaal metssigu veel leidub ehkki ka siin on neid vähem.
“Suure küttimise tulemusel on metssigade arvukus tugevasti alla läinud, seda kinnitavad kõik jahtkonnad,” vahendas Sarapuu. Ta lisas, et praegu liiguvad metssead rohkem suurte vilja- ja kartulipõldude läheduses ehk Pühalepa, Suuremõisa ja Käina kandis ning seal neid ka rohkem kütitakse. Kui suurtelt põldudelt saak võetud, hakkavad nad koduaedadesse kippuma.
Keskkonnaagetuuri (KAUR) tänavuses seirearuandes olid kirjas metssigade viimase kolme aasta küttimisandmed Hiiumaal: 1509 (2015), 2025 (2016), 1534 (2017). KAURi tänavune minimaalne küttimissoovitus Hiiu saare jaoks on 1400 isendit. Kuna Hiiumaa jahindusnõukogu 2018/2019 jahiaasta metssigade küttimisnumbrites konsensusele ei jõudnud, küttimine jätkub ja oodatakse keskkonnaameti otsust, kui palju sel saarel metssigu lasta tuleb.
