Connect with us

Uudised

Kodukant kinnitas arengukava

Viktor Rõbšenko
Märtsikuu eelviimasel päeval kogunesid MTÜ Kodukant Hiiumaa liikmed, et teha viimased täiendused ning kinnitada arengukava aastateks 2015–2020.
“Maaelu ja külade edasikestmine on praeguses situatsioonis muutunud tõsiseks probleemiks,” ütles MTÜ juhatuse esinaine Ester Tammis. Murettekitava näitena tõi ta Luidja seltsimaja, mille vald on müüki pannud. “See näitab, et külades ei jätku enam inimesi ja seda külamaja justkui ei ole enam kellelegi tarvis.”
Tammis ütles, et just selle­pärast on vaja pidevalt kokku saada, teha koostööd, et üksteise õlga tunnetada ja üksteist innustada, et selliseid asju ei juhtuks.
Ta tsiteeris Hiiu maavanema Riho Rahuoja sõnu: “Vajame järgnevatel aastatel rohkem väärtust loovat koostööd. Kogukonna käest tuleb küsida, mida nemad arvavad, ja tihti on arengukava koostamise protsess tähtsam kui tulemus ise.”
Tammis tõdes, et kui uus arengukava on oma inimeste tehtud, mitte teenusena väljastpoolt sisse ostetud, siis on selles ka oma inimeste vajadustega arvestatud.
Koostöö number üks
Valminud arengukava esitles Kodukandi projektijuht Viktor Rõbtšenko, kes ütles, et uue arengukava väärtuste osas on eriti rõhutatud koostööd ja usaldust, mille saavutamise nimel tuleb näha vaeva.
Ka uues arengukavas on neli valdkonda; võrreldes eelmise arengudokumendiga tõsteti uues nimistus esikohale koostöö. Eelmises arengukavas oli kõige tähtsam liikmete koolitamine.
“Peame midagi ette võtma, et külades ei tekiks niisuguseid musti auke nagu see juhtus Luidjal. Ehk võiks olla selleks külade eestkoste?” pakkus Tõnu Otsason välja külaseltside ühiste arendusprojektide mõtte nagu neid tema väitel tehakse Soomes.
Tammis ei nõustunud sellega, et katusorganisatsioon peaks hakkama n-ö külaseltside eest asju ära tegema: “Mina tõstan küll siis käed üles ja ütlen, et ma ei jaksa.”
Otsason selgitas, et ühisprojekte ei peagi ellu viima katusorganisatsiooni juht, vaid selleks on projektijuht. “Praegu rabeleb igaüks oma küla eest, aga siis teeksime seda ühiselt,” ütles
Otsason.
Rõbtšenko tuletas meelde, et sama teema käis läbi ka arengukava aruteludest, kuid lõpuks sellest loobuti.
Huvikaitse jäi arengu­kavasse siiski sisse selles tähenduses, et Kodukant Hiiumaa on oluliste protsesside juures kaasatud. Lisaks sai kirja kava algatada Hiiumaa küla- ja maaelu teemaline foorum. Rõbtšenko selgitas, et Kodukandi esindus käib niigi valdades ka ümarlaudu korraldamas, aga nn külarahva foorum oleks suurem kokkusaamine, mis toimuks vastavalt vajadusele.
Arengukava protsess
Kodukandi uue arengu­kava protsessi olid kaasatud kõik saare omavalitsused, moodustati 11liikmeline mõtte­koda, koosolekuid peeti valdades ja külamajades. “Kogukonnad olid kaasatud ja said kaasa rääkida, ehkki osavõtt oli erinev: mõnel pool oli rahvast vähe, mõnel pool palju,” ütles Tammis.
Arengukava koostamise protsessis korraldati kaks koolitust: ühes õpetati küla­majade majandamist, teise teemaks oli “Avalikud teenused – väljakutse ja võimalus MTÜdele”.
“Mulle tundub, et kohalikud omavalitsused ja küla­seltsid mõistavad täiesti hästi koostöövajadust ja teavad ka protsessi raskuskohti, kuid lahendused saame leida ainult siis, kui me neid asju arutame,” ütles Tammis ja lisas: “Kui külad tühjaks jäävad, pole ka valda vaja.”
Saamaks teada, mida küla­elanikud soovivad, korraldati ankeetküsitlus nende ootuste, sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja arendamist vajavate valdkondade kohta.
Tammis tõstatas ka Kodukandi kestmise küsimuse. Ta selgitas, et ei pea silmas mitte katusorganisatsiooni kui sellist, pigem ühingu liikmeteks olevate külaseltside elujõudu ja kestmist.
“Külaelu säilimiseks tuleb kindlasti toetada neid, kes praegu maal elavad,” selgitas Tammis, miks arengukava uuendamine ette võeti. “Meie soovime seda teha läbi projektide ja nende toel hangitud koolituste abil.”
Liitumiskutse
13 külaseltsi ühendav katus­organisatsioon MTÜ Kodu­kant Hiiumaa esindab 400 inimest, on avatud koostööks ja kutsub organisatsiooniga liituma.
Eelmine arengukava kehtis aastatel 2010–2015. Selle aja jooksul viis organisatsioon ellu 19 projekti.
Koosolekul osalenud tegid arengukavasse mõned väiksemad parandused ning kava kinnitati ühehäälselt.

Veel lugemist:

Uudised

Hiiumaa jahimehed on rajakaamerate fotode analüüsimisega  jõudnud arusaamisele, et seni arvatud ühe karu asemel, peab neid saarel olema vähemalt kaks. “Meie rahva hulgas on...

Uudised

Juba aprillis hakkas tulema teateid, et Hiiumaa staari staatuses karu on väga liikuv ja läbib pikki teekondi põiki üle saare, kuni mai algul jäädvustas...

Digileht

Hiiu Leht 17.mail Karu jookseb mööda saart nagu pöörane Hiiumaa sai uue piiskopi Hiiu Leht muudab ilmumispäeva ja sagedust Sõdurid päästsid külarahva jalavaevast. Digilehe...

Uudised

Alates 6. juunist hakkab Hiiu Leht paberil ilmuma kord nädalas 20-leheküljelisena neljapäeviti. Kõik paberlehe tellijad saavad võimaluse kolme kuu jooksul veebiuudiseid tasuta lugeda.  Lugeja...