KAITSELIIT Julgeolekuolukord meie piirkonnas ei ole aastaga paranenud, vaid hoopis pingelisemaks muutunud. Toimuvad hübriidrünnakud Läti, Leedu ja Poola piiridel, idanaaber koondab vägesid Ukraina suunal ja Valgevene diktaator ähvardab sõjaga ning on juba poole valinud. Seetõttu peame olema eriti tähelepanelikud ja valvel ning lootma liitlaste ühtsusele ja meelekindlusele. Seda rõhutas alles äsja Riias ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
Nagu eelmiselgi aastal, on ka 2021 jätnud meie tegemistele oma pitseri ülemaailmne pandeemia. Seetõttu toimusid meie tegemised küll vastavalt plaanile, kuid eelnevate aastatega võrreldes siiski väiksemas mahus. Välismaal ja mandril olevad kaitseliitlased ei saanud-tahtnud enam igal ajal saarele sõitu ette võtta ja ka kohapealsed mehed ei kippunud alati suurtes gruppides tegutsema.
Muidu kulges aga aasta tavarütmis. Aasta algul pidasime oma tavalise üldkoosoleku, kus panime paika rajajooned järgnevaks. 3. jaanuaril tähistasime Vabadussõja relvarahu aastapäeva pärgade asetamise ja kirikukellade helinaga. Pidulikkust jätkus ka Tartu rahu ja vabariigi aastapäeval. Vabariigi sünnipäev on ju meie riigi tähtsaim püha, sellel päeval peavad kaitseliitlased erilist isamaalisust näitama. Juunis tähistasime Eesti lipu päeva ja loomulikult toimus ka Võidupüha tähistamine koos maakaitsepäevaga ning vabariigi presidendilt saadetud võidutule vastuvõtmisega Kärdla sadamas. Sündmus läks igati korda ning seda soosis ka lõunaks välja tulnud päike. Pidulik rivistus toimus ka Vabariigi taastamise 30. aastapäeva puhul, kus peeti meeles malevkonna taastamisel osalenuid.
Kõik päevad pole aga pidupäevad ning nii võtsime osa ka märtsiküüditamise ja musta lindi päeva mälestusüritustest, kus asetati pärgi ning süüdati küünlaid represseeritute mälestuseks, lootuses, et sellised ajad enam kunagi ei korduks.
Kaitseliitlaste peamiseks ülesandeks on kaitsta vajadusel isamaad ka relvaga käes. Selle edukuse tagab pidev väljaõpe, mistõttu on meil plaanis ka laskeväljaõpe neli-viis korda aastas ja taktikalised harjutused nii õppeklassis kui maastikul. Need on läbi viidud vastavalt plaanile, kuid nagu mainitud, on osavõtule oma jälje jätnud ohuolukord haiguserindel. Nii on võitlejate read varasemast hõredamaks jäänud. Meestega vesteldes on nad aga väge täis ning olukorra tõsinedes soovivad igati kaasa aidata. Loodame, et kõik laabub nii pandeemiarindel kui ka poliitilisel tasandil.
Pandeemia tõttu oli piiratud ka koostöö soomlastega, kuid paar korda on seegi teoks saanud mõlemal pool lahte. Suvel toimus esimest korda suurem koostöö poolakatega, kes käisid meie saarel rannikukaitset harjutamas-õpetamas. Põhiliselt toimus see koos meie mereväega, kuid saare kaitseliitlased said osa võtta vaatlejate ja üksuste liikumise turvajatena. Õppuse käigus viibisid saarel nii kaitseväe juhataja kui ka mereväe ülem koos kaaskondadega. Kohal on käinud ka teiste liitlaste esindajaid ja lõpuks saadakse igati aru rannikukaitse vajadusest. Plaanis on osta rannikukaitseks vajalikud seadmed ja raketid. Me ise oleme juba aastaid merevaatlusi teinud ja teame, et vaenlane ei pruugi Eestisse saabuda ainult üle idapiiri.
Novembri keskel külastasid Hiiumaad Lääne maakaitseringkonna tegevohvitserid, eesotsas ringkonnaülemaga, et arutada saarte kaitsega seotud küsimusi ning viidi läbi vastavad mõttetalgud. Palju tööd ja plaanide koostamist seisab aga veel ees.
Kaitseliidu tutvustamiseks ja meie tegevuse näitlikustamiseks oleme korraldanud üritusi ka laiemale üldsusele. Nii toimus ka tänavu mais traditsiooniline jalgrattaretk ning päris osavõtjaterohke oli igaaastane võistlusmäng Tihu Kevad Tahkuna poolsaarel. Oktoobris toimus retk Tahkuna I ja II maailmasõja kaitserajatiste juurde, et rahvale tutvustada meie saare tohutut militaarpärandit.
Oleme jõudnud niikaugele, et kogu riigi demograafilist olukorda arvestades meie liikmete hulga suurendamine ei ole eriti võimalik, kuid olemasolevad liikmed on vähemalt kriisiolukorras valmis reageerima. Meil on ka tublid naiskodukaitsjad, kes tegutsevad nii iseseisvalt kui koos kaitseliitlastega. Naiskodukaitsjad korraldasid suvel ühepäevakohviku, mille sissetuleku annetasid tulevase Hiiumaa Vabadussõja mälestusmärgi rajamiseks.
Igal sügisel korraldavad nad traditsioonilise aasta isa valimise ja austamise.
Võrreldes teistega on meil ka palju tublisid noori, kellest nii mõnedki soovivad tegelda mere- ja rannikukaitsega. Kahjuks liiguvad noored pärast koolide lõpetamist pealinna ja välismaale ja jääb vaid loota, et ääremaastumine peatuks. Malevkond püüab anda oma parima meie saare ja kogu Eesti kaitseks.
11. novembril möödus 103 aastat Kaitseliidu asutamisest. Kahjuks ei võimaldanud nakkusoht suurt pidu pidada, kuid ega tähtpäev sellepärast märkimata jäänud. Tähistasime aastapäeva piduliku rivistusega ning asetasime pärjad teise maailmasõja mälestusmärgi jalamile nii oma kaitseliitlaste kui ka Soome sõprade poolt. Pärja tõid ka naiskodukaitsjate, meie noorteorganisatsioonide, Hiiumaa valla, politsei ja muinsuskaitse seltsi esindajad. Pärja asetas ka meie malevkonna toetajaliige, Poola kaitseatašee Eestis kolonel Andrzej Dylong. Pidulikul rivistusel pidasime ühtlasi meeles aasta tublimaid.
Aasta aga pole veel lõppenud. Detsembri esimesel nädalavahetusel toimus Lääne ringkonna suurõppus Orkaan, mis tänavu ka Hiiumaale jõudis. Seekord saime harjutada nii merevaatlust kui ka hajutatud lahingutegevust. Kokkuvõtted tulevad hiljem, kuid kõik need oskused kuluvad meie kaitseliitlastele marjaks ära. Enne jõule peaks veel lihvida saama laskeoskusi. Selleks kõigile palju jõudu ja ennekõike tervist!
Leitnant Mart Reino
Hiiumaa malevkonna pealik
