Võimalus, et Kõpu kooli tuleb kinnine lasteasutus, on kohalikud ärevile ajanud ja nad pöördusid selgituste saamiseks sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja poole.
Hariduslike erivajadustega õpilaste vähesuse tõttu on Kärdla põhikooli Kõpu õppekoha hoonetekompleksile pikemat aega otsitud lisasisu.
Paar aastat on kompleksis ühes majas olnud eakate pansionaat. Nüüd plaanib Hiiumaa sotsiaalkeskus koostöös sotsiaalministeeriumiga hakata koolimajas pakkuma kinnise lasteasutuse teenust (KLAT).
Novembri algul pöördusid Kõpu kooli lähinaabrid, kelleni kuuldused sellest plaanist jõudsid, Hiiumaa sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja poole mureliku kirjaga, milles hulk küsimusi.
“Kas oleme õieti aru saanud, et tegemist on 14–18aastaste kohtulikult karistatud noortega? Tegemist peab siis olema kinnise lasteasutusega? Mida tähendab kinnine? Kuidas tagatakse, et need noored igavusest ümberkaudsetes majades ja suvilates ringi hulkuma ei hakka.
Mitu noort siia tuua plaanitakse? Kuidas sobivad kokku hooldekodu vanur, erivajadustega õppekoha laps, kes on äärmiselt mõjutatav, ja kohtulikult karistatud noor?”
Veel tunti huvi, kas kohalikke inimesi, sh suvehiidlasi on kavas teavitada. “Tegelikult küsimusi on veelgi rohkem ja teadmatus on see, mis põhjustab hirmu ja ärevust,” selgitatakse kirjas, millel kolme pere allkirjad: Grabid, Ernitsad ja Murumetsad.
Rahuoja rahustas kirjutajaid ja ütles, et kohtumine kogukonnaga ja plaanide tutvustamine on alati kavas olnud. “Paraku oleme pidanud vajalikuks seda kohtumist edasi lükata kuni sotsiaalkindlustusametiga on kõik vajalikud läbirääkimised peetud – olemaks kindel, et jagatud info oleks võimalikult täpne,” selgitas Rahuoja oma vastuses. “Teie poolt esitatud küsimused ja murekohad on igati asjakohased ja õigustatud, seega oleme koos lastekeskuse juhi, Eve Vooglaga valmis teiega teile sobival ajal kohtuma ja küsimustele vastama.”
Avalik kohtumine on kokku lepitud laupäevaks, 23. novembriks kell 13 Kõpu koolimajas.
Kinnine asutus või ravikodu
Rahuoja rääkis, et Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor Pille Vaiksaar helistas talle ja küsis, kas Hiiumaal oldaks huvitatud sellise teenuse pakkumisest. Kuna huvi oli, võttis järgmiseks ühendust sotsiaalkindlustusamet, mis kavatseb teenuse jaoks üürida Kõpu koolikompleksi kõige uuema maja ülemise korruse. Üürileping on veel sõlmimata ja peaks olema arutusel järgmisel valitsuse istungil. Seejärel tehakse suunatud hange ja sotsiaalkeskus saab hakata teenust pakkuma
Rahuoja selgitas, et Kõppu ei tule kohtulikult karistatud noori, vaid tegemist saab olema Põhjamaade eeskujul miljööteraapia põhimõtetest lähtuva ravikoduga.
Ravikodusse tulevad vaid omavalitsuste poolt teenusele suunatud lapsed, esialgu kuni neli noort, tulevikus võib õpilaste arv kasvada kuni kuueni.
Ravikodu spetsialiste nagu sotsiaalpedagoog, perenõustaja, loovterapeut, psühholoog, on juba otsitud nii hiidlaste kui mandriinimeste seast ja mõned ka leitud.
Tulevastele kasvatajatele pakutakse koostöös sotsiaalkindlustusametiga miljööteraapia alast väljaõpet. “Meie esimene valik on pakkuda tööd kohalikele Kõpu inimestele, kellest mõnega oleme juba ka suhelnud,” ütles Rahuoja.
“Psühhiaatrilisi konsultatsioone hakkaksime saama koostöös sotsiaalkindlustusametiga, mille poolt suunatud arst hakkaks Kõpus visiite tegema,” lisas Rahuoja.
Kolm võimalust suunata
Sotsiaalministeeriumi kodulehel on kirjas võimalused, kes ja kuidas saab alaealise suunata kinnise lasteasutuse teenusele. 14–18aastaste alaealiste, kes on toime pannud kuriteo või väärteo, teenusele suunamist saab taotleda politsei, prokuratuur või kriminaalhooldus.
Prokuratuur saab taotleda vahistamise asendamist kinnisesse lasteasutusse paigaldamisega.
Kohalik omavalitsus saab taotleda lapse teenusele saatmist juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.
Kinnisesse lasteasutusse saab lapse suunata kuni aastaks. Otsuse teenusele suunamiseks teeb alati kohus.
Kinnise lasteasutuse teenust pakub Maarjamaa Hariduskolleegium, millel on seni kaks õppekeskust. Emajõe õppekeskus Tartumaal ja Valgejõe õppekeskus Lääne-Virumaal.