30. detsembrist hakkab Hiiumaal kiirabi väljakutsele sõitma õebrigaad – arsti hakkab asendama telemeditsiini seade.
Jaanuarist hakkab Hiiumaal kiirabiteenust osutama konkursi võitnud Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Kui Hiiumaa haigla kiirabiautos oli kaasas arst, siis jaanuarist hakkab välja sõitma nn õebrigaad, mille koosseisus arsti ei ole.
Regionaalhaigla võtab lisaks olemasolevale personalile Hiiumaa kiirabibrigaadi tööle veel vähemalt kolm uut töötajat. PERHi kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov ütles, et sobivad kandidaadid on leitud ning praegu on jõutud töölepingute sõlmimiseni.
Hiiumaa haigla peaarst Gennadi Aavik usub, et küllap patsiendid hakkavad saama head teenust, kui haiglajuhina polnud ta ümberkorraldustega üldse rahul. “See lööb meie senise süsteemi sassi, peame looma uusi töökohti ja kulutama palgaraha – tuleva aasta eelarves on puudujääk paarsada tuhat eurot – kogu aeg mõtlen, kust hakata kokku hoidma,” ütles Aavik.
Tema hinnangul sobis kiirabitöö väikese intensiivsuse juures senine süsteem hästi, nüüd aga “mängitakse kunstlikult suurt asja”.
Kiirabiarsti asemel õde
Popov ütles, et pole põhjust arvata, et õebrigaadide poolt pakutav kiirabiteenus oleks kuidagi halvema kvaliteediga kui arstibrigaadi oma.
“Kiirabisüsteemis töötav õde on oma ala professionaal, kes on kursis tänapäevaste diagnostika- ja ravimeetoditega kiirabis,” kinnitas Popov.
Popov ei eitanud, et vahel vajavad ka kogenud kiirabiõed arsti nõuandeid või reaalset abi sündmuskohal, seda eriti just keeruliste kliiniliste juhtumite lahendamisel. Selleks luuakse side ja väljakutsel olevad õebrigaadid saavad konsulteerida vajadusel regionaalhaigla arstidega.
Kiirabibrigaadi juht saab konsulteerida vajadusel arstiga. Samasugune telemeditsiiniline lahendus toimib juba Kihnu, Vormsi ja Ruhnu saarel, kus on kasutusel kiirabikutsete arstlikud videokonsultatsioonid.
Vastav telemeditsiiniline aparatuur toimetatakse Hiiumaale detsembris ja kiirabipersonal saab selle kasutamiseks täiendkoolituse.
Terviseamet rahastab õe-brigaade madalama hinnaga kui arstibrigaade. Popov ütles, et kokkuhoiuks seda siiski pidada ei saa, kuna tehakse investeeringuid telemeditsiini lahendustesse, mis samas tõstab teenuse osutamise kvaliteeti.
“On kummastav, et ostetakse videoaparatuur, millega hakatakse tegema videokonsultatsioone Tallinna arstidega – samas on arst mõne kilomeetri kaugusel reaalselt olemas, aga teda töösse kaasata ei osata või ei taheta,” imestas Hiiumaa haigla arst Inge Talts. “Tahaks küsida: mis eelis on videokonsultatsioonil Tallinna arstiga võrreldes kohapeal oleva arstiga, kes saab inimest katsuda-kuulata?”
Häda korral helista 112
Varem sai hiidlane häda korral helistada otse haiglasse. Seda soovitasid haiglajuhid, kuna vahel tuli ette juhtumeid, kus telefonil 112 kõne vastuvõtja ei osanud kiirabiautot õigesse kohta suunata.
Nüüd soovitas Popov kiirabi väljakutse tegemiseks helistada siiski telefoninumbrit 112. “Inimesed ei pea kartma, et brigaad ei suuda leida teed abivajajani, sest 112 vahendusel on kiirabibrigaadil alati võimalik võtta ühendust kiirabi väljakutse tegijaga ning täpsustada patsiendi asukoht ja seda ka juba patsiendi juurde teel olles.”
Patsientide hospitaliseerimise süsteemis muutusi ei tule, see tähendab, et erakorralised patsiendid hospitaliseeritakse esmalt Hiiumaa haiglasse. Valves olev arst otsustab patsiendi läbivaatuse ja uuringute-analüüside tulemusel, kas patsiendi ravi jätkub Hiiumaa haiglas või vajab patsient üleviimist regionaalhaiglasse. Samasugune süsteem toimib ka praegu.
Talts ütles, et sellega toimiv süsteem tegelikult lõhutakse ja patsiendiga tegelemine jagatakse etappideks. Nii ei tegele kiirabi inimesega enam peale seda, kui ta haigla uksest siseneb, vaid jääb ootama uut kutset. Haiglas on ootamas teine töökohal olev ja palka saav inimene, kes asub tööle. “Ühiselt töötades oleks personal optimaalsemalt koormatud, aga meditsiinitöötajaid on ju vähe, ka info ei liigu,” selgitas Talts.
Hiiumaa haigla ja PERHi läbirääkimised senise kiirabiüksuse ülevõtmiseks toimusid novembris Haapsalus.
