Suve lõpuks kerkis Mihkli talumuuseumi 19. sajandist pärit hoonetest pisut eemale, tagasihoidlikult kaugema värava juurde hoiduv terrassiga hooneke – üks samm Hiiumaa vaimse pärandi keskuse loomisel sai astutud.
Varjualusega terrassil pidasid Eesti puitmajaliidu liikmed augustis konverentsi ja taluõuel kõneles president Kaljulaid. Terrassi juures asuva majakese uks oli tookord veel kinni ja polnud aru saada, mis seal sees on.
Nüüd, 29. septembril kutsus muuseumipere rahva Mihkli talumuuseumi õuele, et ehitis pidulikult avada. Siis selgus, et majakeses on kaasaegne ja mugav köök – köögiseadmete, sooja ja külma vee, kanalisatsiooni ja elektriga.
SA Hiiumaa muuseumid juhataja Toomas Kokovkin haaras kõigepealt haamri ja naelutas köögiseinale vajaliku sildi. Selleks, et kõik ikka näeksid ja teaksid, kust tuli tuge köögi rajamiseks.
Kokovkin ütles tere tulemast Mihkli talumuuseumi köögi ja katusealuse avamisele. “Lootsin, et tuleb suurem hulk külaseltside esindajaid,” ütles ta ringi vaadates. Ja siis selgitas, miks oli vaja Malvaste küla metsatallu rajada euronõuetele vastav köök ja mis on selle mõte.
Ta meenutas, et kui Õie Laksberg oli suvel Mihklis perenaiseks, oli ta öelnud, et selles kohas ei ole võimalik majandada, kui pole kööki.
Vaimse pärandi keskus
“Õie mõtles väga konkreetselt toitlustamist turistidele ja gruppidele, aga meil hakkas sellest mõte edasi arenema ja Helgil tekkis mõte, et see võiks olla siis ka vaimse pärandiga seotud ettevõtmine – talutoit, kohalikud retseptid,” rääkis juhataja. “Hea oleks neid teha ju talumuuseumi köögis, aga tänapäeval ei ole see seal enam võimalik ei tehniliselt ja ei lubata ka – sanitaarnõuded.”
Kokovkin lisas, et muuseumirahvas ise toidupärandi jagamist väga korraldada ei tahaks: “Pigem loodame teha koostööd ettevõtjatega, kogukondade ja külaseltsidega, kes tahaksid siin ettevõtmisi korraldada.”
Avamisel sai idee tutvustamiseks sõna muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo. Ta tuletas meelde Eesti riigi võetud kohustusi ja Hiiumaa rolli vaimse pärandi säilitamisel. Ühtlasi käis välja mõtte – Mihkli talumuuseumist võiks saada vaimse pärandi keskus.
“Siinsamas katuse all saaks õppepäevi korraldada. Mõni külaselts võiks suvel siin oma inimeste abiga siin mingisuguseid asju õpetada – olgu selleks aiategu, mõne toidu valmistamine, mingi tantsu või laulu õpetamine,” käis ta välja mõtte ja ka kahetses veidi, et külaseltside esindajad avamisele ei tulnud.
Helgi Põllo avakõne
Eesti on 2006. aastast liitunud ülemaailmse vaimse pärandi konventsiooniga. Meil on olemas vaimse pärandi nimistu, mille koostamisel oli Hiiumaa pioneerprojekti läbiviija. Hakkasime oma oskusteavet ja pärandit otsima. Nägime, et paljud tänapäeva oskused ja teadmised kasvavad tahes või tahtmata välja meie vaimsest pärandist, aga samal moel nagu see siingi praegu näha on, hakkab see praegustele noortele natuke võõraks keskkonnaks jääma. Samal ajal noored inimesed ja perekonnad väärtustavad väga paljusid asju, mis siit on välja kasvanud ja pööravad mõnes mõttes natuke tagasi. Ja siis tekkis mõte, et ehk saaksime teha Mihkli talumuuseumist vaimse pärandi keskuse, kus suvel, aga ka kevade- ja sügisepoole, saaks siin olema hiiu toidu õpipäevi, võib-olla käkisupipäevi, silgusupipäevi, lambaliha kuivatamise õpetust, aga mitte ainult neid asju, mis Hiiumaalt selles nimistus juba on. Vaid see oleks koht, kus me koos mõtleksime välja või avastaksime meie praegusest elust asju, mida tahaksime kindla peale kauem elavana hoida. Ja see tähendab ka tantsimist ja laulmist ja kõike muud, mis nende oskuste ja teadmiste juurde kuuluvad. Mõte oli selline, et olemasolevas talus toome praegu nimistus olevad elemendid esile. Millisel moel, see selgub koostöös kunstnike ja kaasamõtlejatega. Võib-olla tuleb tallihoonesse väike ekspositsioon või tutvustav lugu – see on kõige tühjem hoone, kust saaks muu ekspositsiooni välja võtta. Siinsamas katuse all saaks õppepäevi korraldada. Mõni külaselts võiks suvel siin oma inimeste abiga siin mingisuguseid asju õpetada – olgu selleks aiategu, mõne toidu valmistamine, mingi tantsu või laulu õpetamine.
Kas see nii hakkab minema ja kas me suudame seda vedada, näitab aeg, aga soov vähemalt on, et siia ei oleks vaja vaatama tulla ainult seda põnevat arhitektuuri ja mõningaid elamise viise, vaid need olekski elamise viisid, mis elaksid siin edasi meie koostoimetamistega.
Neid mõtteid oleks juba täna tahtnud siin kuulda, aga küll me otsime siis need seltsitegelased ühe- ja kahekaupa üles. Igal juhul kõik mõtted, mis siin üles kerkivad, on teretulnud. Oleme huvitatud kuulma, kes ise tahaks siin midagi teha, olgu järgmisel või ülejärgmisel suvel.
