Jälgi meid
Tüür bänner

JUHTKIRI

Kes keda või koos

Lõpuks ometi on käima läinud diskussioon saare omavalitsuste ühinemise üle. Nii suure muutuse üle on kindlasti vaja aru pidada. Selleks ka need ühinemislepingut tutvustavad avalikud koosolekud.
Tänase lehe veergudel on valiku – ühineda või mitte ühineda – asemel tõusetunud teema, kas käinakad tõmbasid hiiuvalla omadel naha üle kõrvade.
Tänase lehe veergudel muretseb vallavolikogu liige Georg Linkov, et aastate 2017–2021 investeeringute kava 7 miljonit eurot on jaotatud ebaõiglaselt ja rohkem raha saab Käina vald.
Tema süüdistustele vastab komisjoni liige Jüri Ojasoo.
Linkovi teravatele küsimustele andsid kolma­päeval Kõrgessaares põhjaliku vastuse ka komisjoni liikmed, nii Käina kui Hiiu valla esindajad.
Käina vallavanem Omar Jõpiselg ütles, et finants­strateegiasse pandi kirja ainult rahalise kattega objektid, mitte unistusi. Hiiu vallavanem Reili Rand märkis, et Hiiu vald investeerib vähem ja põhjuseks, et enne tuleb vaadata nende valla võimalusi investeerimiseks.
Investeeringute pilti muudab Käina valla kasuks see, et vallal on juba tehtud taotlused piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi. See on sama programm, mis toetas Kärdla sadama valmimist. Käina spordi­hoone ühe osa asemele kerkiva Hiiumaa loodus-­ ja tegevuskeskuse võimalik toetussumma PKTst on üle 2 miljoni euro. Lisaks kavatseb Käina vald võtta hoone ehituseks ligi 800 000 eurot laenu.
Käina kultuurikeskuse renoveerimisprojektile oodatakse enam kui 500 000 euro suurust toetust hasartmängumaksu fondist, lisaks võtab vald laenu 400 000 eurot. Ja koos ongi ligi 4 miljonit eurot – see on Käina valla tehtud ette­valmistav töö ja investeeringud, mida mujale ringi tõsta ei saagi. Taotlused on ju esitatud etteantud objektidele.
Käina valla laenukoormus tõuseb sellega küll 75 protsendini, kuid tsiteerides Omar Jõpiselga – meie tulevik on nii helge, et me võisime rohkemgi laenata.
Tundub, et omavalitsuste ühinemine tekitab ebakindlust ja ärevust rohkem vallajuhtide ja volikogu liikmete kui elanike hulgas. Miks muidu oli Käinas ja Kõrgessaares toimunud ühinemislepingu avalikul arutelul kummalgi koos esinejatega mõnikümmend ja Kärdlas vaid kaheksa huvilist saalis, pluss kaheksa ühinemiskomisjoni liiget laval.

25. november 2016

Veel lugemist: