Erakogu Kõrgessaare vallas Villamaa külas elav Aigor Soika rääkis, kuidas nägi 28. märtsi varahommikul aknast alla vaadates õuel oma kassiga tutvust sobitamas rebasenäoga looma, kes oli punakas nagu rebanegi, aga saba taga nagu roots. “Suured kõrvad sihitud kassile, tantsis ta koerakutsika kombel ümber kassi ja meelitas teda mängule,” kirjeldas Soika.
Kuna peremees oli kindel, et noor rebane on kassi hommikueineks ära võtmas, avas ta akna. “Kuue meetri kõrguselt aknast alla vaadates polnud ma siiski aru saanud olulisimast tunnusest selle kummalise looma puhul – see tõmbas oma jalad kõhu alt välja, vaatas mulle korraks otsa ja jooksis kuue rebase kiirusega üle põllu minema,” rääkis Soika. Ta kirjeldas looma, kes oli kõrgete jalgadega ja oluliselt lühema kerega kui täiskasvanud rebane. “Ma pole oma elus ühtegi koera ega rebast näinud nii kiiresti jooksmas,” tunnistas Soika. Ta oletas, et šaakalite invasioon on jõudnud otsaga Villamaale.
Märtsi keskpaigas toimunud kiskjakahjude koosolekul Kassaris rääkis Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu, et talle on juba sügisest peale tulnud vihjeid, et Kõrgessaare valla maadel on nähtud veidrat looma.
Kui märtsikuus jõudis meediasse uudis, et Läänemaal tabatud loom oli šaakal, teatas üks kolmest vihjajast, et küllalt lähedalt nähtud loom meenutas väga šaakalit.
Läänemaal rohkem šaakaleid
Kolmapäeval kirjutas ilmajaam.ee, et tõenäoliselt elab Läänemaal enam kui kaks šaakalit. Nii väitis keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil, kes vahendas Eestisse sõitnud Rumeenia šaakalispetsialisti Ovidiu Banea seisukohta.
Männil rääkis, et suure tõenäosusega oli tegemist Eesti looduses sündinud loomaga.
“Kohalikud väidavad, et šaakalil on sealkandis sündinud pesakonnad juba alates aastast 2010. Varem ei osatud kuuldut ja nähtut lihtsalt kuidagi seletada,” rääkis Männil ilmajaam.ee-s.
Männil oletas, et esimese šaakalipaari tõid Eestisse inimesed, kuid ei välistanud ka looduslikku rännet lähimatest püsiasurkondadest Ukrainas ja Ungaris.
