Euroopa merendus- ja kalandusfondi äsjalõppenud taotlusvooru esitati 25 taotlust, taotluseta ei jäänud ükski tegevussuund.
“Taotlusvooru tulemused näitasid, et nii majandustegevuse mitmekesistamise tegevussuund kui pehmete tegevuste meede on väga aktuaalsed,” nentis merendus- ja kalandusfondi toetusi haldava MTÜ Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla.
Viie tegevussuuna taotluste kogusumma ulatus 403 100 euroni, millest majandustegevuse mitmekesistamise taotluste maht moodustas 166 200 eurot ehk veidi üle 40 protsendi. “Taotlused katsid sajaprotsendiliselt selle tegevussuuna jaoks eelarves planeeritud summa, seda napilt ületades,” täpsustas Tammla.
Taotlusvooruga jäi ta rahule, kuna taotluseta ei jäänud ükski tegevussuund. Viie tegevussuuna tänavusest kogueelarvest – 521 700 eurot – täitis selle aasta esimene taotlusvoor keskmiselt 77 protsenti.
Ülejäänud rahaliste vahendite kasutamiseks on plaanis korraldada sügisene taotlusvoor. “Nii on olnud ka varasemalt, et kevadise vooru maht on suurem ja sügisene väiksem,” märkis ta.
Võrreldes eri tegevussuundade täituvust, tõi Tammla esile, et ka sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi toetamiseks esitatud üheksa taotlust ületasid eelarves kavandatud mahtu, lausa 111-protsendiliselt. Taotlusi koelmute taastamiseks esitati kaks ja need täitsid antud meetme sajaprotsendiliselt. Ka kalasadamate uuendamise taotlusi oli kaks, kuid nende maht kattis vaid kaks kolmandikku meetme 91 000eurosest kogumahust. Kõige tagasihoidlikumalt laekus taotlusi kala väärindamise tegevussuunda – kaks taotlust kogusummas 7900 eurot.
MTÜ Hiiukala asutati 2008. aastal ja on Euroopa Liidu kalandusfondi toetusi jaganud 2010. aastast, merendus- ja kalandusfondi toetusi 2016. aastast ehk kokku üle kümne aasta. Käesoleva aasta esimene taotlusvoor oli järjekorras juba 12.
Uued nõuded
Tammla selgitas, et kui toetusraha sihipärast kasutamist on nõutud kogu aeg, siis nüüd peavad taotlejad, kui neile määratakse toetus, pärast projekti elluviimist näitama, et on teise aasta lõpuks suurendanud käivet 10 protsenti.
Uueks nõudeks on ka see, et kodulehel, sotsiaalmeedias või näiteks saidil “Puhka Eestis” tuleb oma teenuse või toote kohta infot avaldada.
“Need nõuded on põhjendatud, kuid pole teada, kui rangelt praeguse kriisi järgselt nende nõuete täitmist kontrollitakse,” ütles Tammla ja viitas, et taotlusvooru tingimused on kirja saanud ajal, mil koroonaviiruse mõju ei teatud karta.
Edukad said lisaraha
See, millised taotlused rahastuse saavad, selgub kolme kuu pärast, kui PRIA on toetused kinnitanud. Kõigepealt järgneb taotluste esitamisele nende esialgne kontroll. Seejärel kinnitab MTÜ Hiiukala juhatus hindamisele mine-
vad taotlused, misjärel asub 11-liikmeline hindamiskomisjon taotlustega tutvuma ja neid hindama.
Hindamiskomisjoni koosseisu kinnitas MTÜ Hiiukala üldkoosolek mullu novembris ja komisjoni kuuluvad Agur Nurs, Elmo Harjak, Heleri Uus, Imre Kivi, Ivo Põldveer, Jaak-Velori Sadul, Jaanus Berkmann, Jüri Lauter,
Raivo Kreis, Tarmo Rajang ja Toomas Vikerpuur.
Mis puudutab edasisi taotlusvoorusid, siis oli Tammlal hea uudis teada anda – neil päevil lisandus ühingule lisasumma 398 000 eurot, mis täiendab senist, ligikaudu 2 miljoni euro suurust eelarvet. “Kindlasti me selle raha kasutusele võtame, aga praegu ei tea veel, millal täpsemalt,” lisas Tuuli Tammla.
Summa eraldas maaeluministeerium, kuna osad merendus- ja kalandusfondi meetmed ei käivitunud ning kasutamata jäänud rahad jagati neile rannapiirkondadele, mis 2018. aasta lõpu seisuga olid olnud projektide elluviimisel edukad.
KATI KUKK
