Kaitseminister Kalle Laanet tõdes esmaspäeval Hiiu Lehele intervjuud andes, et Hiiumaa malevkonna staap kaitseväe laskemoona ladustamise reeglitele ei vastanud. Ta ütles, et Eesti, sh Hiiumaa kaitsmiseks on olemas tervikplaan. Hiidlastelt aga oodatakse vabatahtlikku panust kaitseliidu ridades – praeguse 200 asemel võiks malevkonnal liikmeid olla neli korda enam, 800.
Kas tohib kaitseministrina jätkamise puhul juba õnne soovida, kaitseministri koht jääb ju Reformierakonnale, aga Teie, kas jätkate?
Kaitseminister Kalle Laanet: Seda otsustab meie erakonna esimees, kes seda rolli täitma hakkab, ja minu teada täna [11. juulil] seda veel otsustatud ei ole.
Kohtusite Hiiumaa kaitseliitlastega, mis nende sõnum oli, kuidas neil läheb?
Nende küsimustest võis välja lugeda, et nad ootavad rohkemat selgust, kuidas Hiiumaad kaitstakse, milliste võimetega, kui palju riik panustab ja millised on arenguvõimalused kaitseliidu jaoks. Selline arusaam jäi mul sellest kohtumisest.
Kas Hiiumaa vallavanema Hergo Tasujaga vesteldes olid jutuks samad teemad?
Temaga vesteldes tuli välja loomulikult ka see, et tõesti, ilmselt kogukond ootab suuremat arusaamist, et juhul kui Hiiumaa vastu toimub rünne võimaliku vaenlase poolt, kuidas siis Hiiumaad kaitstakse ja kuidas siis Hiiumaa ise saab end kaitsta. Ka see oli üks aruteluteema.
Kaitsevägi pani millalgi eelmisel aastal mingi oma laskemoona hoiule Kärdlasse Hiiumaa malevkonna staapi. Me ei tea siiamaani, mis laskemoon see oli, aga asjatundjad ütlesid, et kui see oleks, hiiu keeli öeldes, pauguks teinud, siis Tuuru maja seinad oleks võib olla püsti jäänud, aga klaasid oleks läinud. Oli see n-ö okei, et kaitsevägi oma laskemoona keset Kärdla linna ladustas?
Kogu laskemoona hoidmine Eestis peab toimuma teatud reeglitele vastavalt. Ma ei ole väga kursis selle kaasusega, selle juhtumiga – niipalju kui ma Teie artiklist lugesin ja palusin ka selgitust kaitseliidust. Teatud lõhkevõimuga laskemoona peab vastavates tingimustes ka hoiustama ja see vist päris nendele tingimustele ei vastanud, mis siis tegelikult kaitseliidu malevkonna hoones hoiti. Tänaseks, ma saan aru, on see küsimus lahendatud, seda ei ole enam seal ja hiidlased ei pea enam muretsema.
Kas tõesti jätate Hiiumaa rünnaku korral käputäie kaitseliitlaste kaitsta samal ajal kui meie naabrid ja tulevased NATO partnerid Rootsis relvastavad Gotlandi saart?
Eesti kaitsmiseks on olemas tervikplaan ja mitte ühtegi sentimeetrit ja piirkonda ei jäeta kaitseta. See puudutab Hiiumaad, see puudutab Saaremaad, see puudutab ka kõiki väikesaari, samamoodi ka idapiirkondi. See, millise inimestehulgaga ja milliste konkreetsete võimetega kaitstakse saari, on loomulikult kaitseväe juhataja vastutusalana plaanides vaja välja tuua. Kuid ma julgen kätt südamele pannes öelda, et nii kaitseministeerium koos kaitseväega kui koos liitlastega teevad kõik selleks, et ei peaks muretsema Hiiumaa kaitsmise pärast.
Millised on need, tsiteerin Teie kirja – sõjaliste võimete kiire siirmise – võimalused juhul kui parvlaevaliiklus rünnaku ajal seiskub?
Meil on olemas laevad, millega saame liigutada erinevaid laskeseadeldisi, laskemoona loomulikult, rääkimata siis kaitseväelastest. On olemas õhuteed, mille kaudu saab liigutada nii võimeid kui vägesid. Laevaliiklus on ühtepidi pluss, selle katkemine on Hiiumaa jaoks miinus tõesti, aga minu arvates tuleks alati käsitleda seda positiivselt, et mida see meile juurde annab juhul kui… Parvlaevaliiklus on ikkagi mõeldud rahuajal tsiviilelanike ja sõidukite liigutamiseks. Kui me räägime kriisi- ja sõjaajast, siis toimib see hoopistükkis teistel alustel ja teiste vahenditega.
Vallale saadetud kirjas viitasite, et kaitseväe üksuste paigutamine saartele nõuaks harjutus- ja laskealasid, mille müra põhjustab inimeste rahulolematust. Nii see oli tõesti kunagi, kui Hiiumaale taheti teha laskepolügoon, aga ehk on peale 24. veebruari meie inimeste suhtumine selle suhtes muutunud?
Ma usun, et kindlasti on suhtumine muutunud selles osas, et inimeste hulk, kes tahavad riigikaitsesse panustada nii vabatahtlikult kui ka sõjaväelase elukutset valides, on kasvanud. Inimeste kaitsetahe on tegelikult kasvanud ja oleme võtnud omale eesmärgi kasvatada maakaitset kahekümne tuhandeni. Praegu on see kusagil üheksa tuhat – nii et [kasv] poole võrra. Selleks me oleme andnud nii kaitseväele kui kaitseliidule rahalised vahendid. Oleme kokku leppinud, kuidas see peaks käima – see on kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülema omavaheline koostöö, et see eesmärk saavutada. Täpselt samamoodi peaks Hiiumaal kasvama vabatahtlike kaitseliitlaste arv, kes on määratud sõjaväelisele ametikohale. Minu andmetel on Hiiumaal praegu natuke üle kahesaja kaitseliitlase, aga see suurusjärk võiks olla kaheksasada või natuke vähem. Kes on siis varustatud isikukaitsevahenditega, relvastusega ja välja õpetatud. See on hästi oluline, et nad on saanud ka vastava väljaõppe ja nad on valmis kaitsma Hiiumaad. Rääkimata siis sellest, et vastavalt Eesti kaitseplaanidele juhul, kui siit suunast rünnatakse Eestit, on võimalik kiiresti liigutada siia erinevaid võimeid, on see siis rannakaitsepatarei või mõni muu asi või näiteks meremiine paigutada siia. See kõik on kaitseväe juhataja pärusmaa koos oma staabiga välja töötada parimal moel võimekus, kuidas kaitsta kogu Eestit.
Milline saab olema Eesti õhutõrjevõimekus?
Me ei ole valitsuse tasemel otsustanud keskmaa õhutõrje soetamist. See on kindlasti uue valitsuse üks olulisemaid prioriteete lähikuudel otsustada, millises mahus seda soetatakse, selles mõttes, et kas tegu on ballistilise kaitsega või mitte; kas kogu Eesti on kaetud või teatud territooriumid või väeosad. Kui me räägime kogu Eesti kaitsest, millel on ka ballistiline kaitse, siis selle soetus läheks meile maksma suurusjärgus üks miljard. See on hindamise küsimus, kas me suudame Eesti maksumaksja poolt seda miljardit investeerida. Rääkimata selle igaaastasest ülalpidamiskulust või me saame toetuda oma liitlastele, kes on valmis meile pakkuma sellisel tasemel õhutõrjet. Nii et see on kindlasti üks arutelu ja otsustuse koht.
Õhutõrje paigutamine siis tõenäoliselt ei puuduta saari ja need saavad olema mandril?
Kui me räägime maksimaalsest ballistilisest kattest keskmaa õhutõrje näol, siis see peaks katma kogu Eesti ja paikneda võib see ka saartel.
Juttu oli ka laevastike ühendamisest, kas Hiiumaal võiks näiteks Lehtma sadamat kasutada mereväe sadamana?
Ministeeriumipoolne ülesanne on antud mereväele kaardistada kogu Eesti rannikuala selliselt, et kus kohta oleks võimalik vajadusel sisse sõita. Laevade põhiline eesmärk on olla võimalikult palju merel, aga need peavad saama võimaluse vajadusel silduda. Et me saaksime need mereväe nii-öelda kodusadamad ära markeerida – millised need võiks olla, millistele tingimustele vastavad. Tänasel päeval mul veel ei ole mereväe ülemalt tagasisidet ja tema analüüsi, kuidas see võiks välja näha. Eestimaa rannik peaks olema kaetud põhjast lõunani ja lõunast põhja. Mina vaatan Eesti kaitset tervikuna ja on see merelt, õhust või maalt, sellest tulenevalt peame seda pilti kokku loksutama, et kuidas me saaksime seda kõige paremal moel teha.
Kuidas hiidlased ise oma saart võimaliku rünnaku puhul kaitsta saavad?
Minu soovitus hiidlastele on – olge ise aktiivsed, lööge vabatahtlikult kaasa. Riigi poolt anname võimaluse, et te saaksite seda teha. On see siis koolitusena, relvastusena või isikukaitsevahenditena. Koos, ainult koos, on võimalik Eestit kaitsta – kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noored kotkad, kodutütred – kõik on oodatud liituma, sest sealt hakkab see pihta.
Küsis
HARDA ROOSNA
