Meite peres Kärdel pole änam ammust aega kadri önne olnd. Mardist reekimata. Äi noh – möni kord aa vehegesed poisid vöi tüdrugud ukse taga kopudand ja vehe natust puntra tantsu kargand. Siiskid pole nee olnd nee öiged mardid ja kadrid, kis vanasti küla kaude käisid.
Nüid, see olli reede kahekümne neljandama kuu peeva öhtu kellu poole seitsme aeal. Mei va Liine keetis parajasti pliita ees tangu purdu, kui häkisti hakkas kuskilt poolt midad laulu heelt ja pilli lugu körva kostma. Ma vajutasi raadju kinni, aga laulu heel läks tükkis kövemaks. Heeled tullid hoopis öue ukse tagant. Ma tömbsi uks lahti ja… Oh herm eige hoitku – kadrid!
Mo silm ütles kohe, et nee aa nüid nee öiged kadrid, mitte järele tehet. Maap mäleta, olli neid kuus vöi seitse, keik riides nagu üks öige kadri olema peabkid. Pole need olnd änam äi esimise äga teisegid nooruse eas. Aga omal põsed punased nagu ladva öunad. Noh, eks lisa annab ka meik, vöi kudas seda hüitakse. Ja kui nägu natuke vehe kortsus, siis teeb isegid läik paber sihver plaadi täitsa sileks. Pea asi et hing noor ja kiha ka üks jägu krapsa.
Keik vajusid sisse ja tuba sai otse kohe elu röömu täis. Laulud löödi lahti ja pilli korts tömmati pitkaks. Keik pidasid heesti viisi ja keikidel ollid laulu sönad selged. Just nagu meite Kärdla pinsjonääride Eluröömu Klubi liikmetelgid. Ees laulja laulis sama heesti nagu meite Viiva oma plaadi peel ja pillimees mängis sama osavalt nagu meite Imbi sii Kärdel.
Viimeks hüidis üks, nagu tihtipeale meite Silvigid, et nüid tuleb tantsulugu. Tulligid ja elu rööm pole änam tahtend tuppa ää mahtudagid. Pole nendel kadridel küined külmetand äga varbad valutand. Önneks soe aeg ka. Ja kerja kotti pole ka seltsis olnd. Senne asemel üteldi, et nemad tulnd hoopis röömu jägama. Pererahvale pisteti veel peale kauba pisine komm püusse.
Mool olli hermus väga liiga häpe, et pole muistnud midad senne peeva jäuks teusse panna. Äga möni öuna pabal pole asi midad. Ma oleks hee meelega tahtend keikidele musu anda, aga jütt leheb laiali. Kodu vägivald aa hermus asi.
See hee küll, et nenna tored kadrid vetsid vaevaks Kärdel käia. Aga nad väga paljudes peredes pole jõudend käiagid. Pime aeg ka ja vilkurid teed äi näida. Aga senne eest ma kuuli pärast, et Kärde vahel olnd nähja ka vehegesi poissisid, kis ütelnd, et nad aa mardid, kadride vennad ja nemad tulnd oma hödesid otsima. Ehk saidkid kokku.
Aitüma elu röömu tegijatele ja jägajatele. Seda moodi vöib soe sügis natust vehe rohkem inimestele ka pöue pugeda.
