Connect with us

Uudised

Juubilar Raimo Pullat esitles raamatut “Värav tulevikku”

Tõnis Liibek
Homme 80. juubeli­sünnipäeva tähistav Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat esitles Tallinnas Poola suursaatkonnas oma järjekordset monograafiat.
“Värav tulevikku. Danzigi Tehnikaülikool Eesti tehnika­haritlaskonna kujunemisloos 1904–1939” on teos, mis tugineb peamiselt Gdanski riigiarhiivi arhivaalidele.
Raamatu andis välja Tallinna tehnikaülikool ning tegemist on esimese väljaandega lähenevaks ülikooli 100 aasta juubeliks.
Eesti noorte saatus
Professor Pullati inforikas uurimus käsitleb Poola ja Eesti arhiivimaterjalide põhjal omapärast ja olulist, seni täiesti tundmatut peatükki Eesti tehnikaharitlaskonna kujunemisloos. Raamatust saab teada, kuidas tuli Eesti noortel kohaneda ja õppida vabalinna Danzigi tehnikaülikoolis.
Kool kuulus Saksa kõrg­haridusruumi, kuid asus kahe maailmasõja vahel Euroopa ühes kõige ärevamas poliitiliste ja rahvussuhete pingekoldes.
Raamat tutvustab paljude Eesti inseneride ja arhitektide elusaatusi, kes on jätnud oma jälje Eesti ja teistegi maade tööstuse arengusse, tehnikakultuuri ning silmapaistvate ehitusmälestistena linnapilti. Kokku õppis Danzigi tehnikaülikoolis enne teist maailmasõda ligi 100 eesti noort.
Rahvusvaheliselt tuntud professor Pullat on sotsiaalmajandusajaloo, eriti linna- ja rahvastikuajaloo uurija, kellelt on ilmunud raamatuid mitmes keeles ja mitmel maal. Eesti haritlaskonna kujunemisest on autor varem põhjalikult kirjutanud teoses “Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917” (2004) ning Eesti-Poola suhetest raamatus “Versailles’st Westerplatteni. Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel” (2001).
Austamisõhtu raekojas
Esmaspäeval korraldab Tallinna linnavalitsus juubilari austamisõhtu Tallinna raekojas. Õhtu teemaks on “Üks mees ja kaks juubelit: Aastaraamat “Vana Tallinn” 25 ja Raimo Pullat 80”.
“Vana Tallinn” on ajalookultuuri aastaraamat, mille väljaandmise taastaja ja peatoimetaja on Raimo Pullat. Aastaraamat ilmub jälle alates 1991. aastast üks aastas. Ilmunud raamatutes kajastatakse teemasid nagu linna­ajalugu, ajalooteadus, mälestised, arhitektuuriajalugu, kultuuriajalugu, vanalinn ning on ilmunud ka ülevaateid ajaloo ja arhiivindusega seotud sündmustest. Avaldatud artiklite ja uurimuste resümeed avaldatakse sõltuvalt artikli originaalkeelest kas eesti, saksa või inglise keeles.
Kogumiku “Vana Tallinn” koostamise eest on Pullatit ühena esimestest pärjatud Tallinna aukodaniku tiitliga.
Ema poolt hiidlane
Eesti ajaloolane Raimo Pullat on ema poolt hiidlane, sündinud 3. aprillil 1935 Tallinnas. Tema ema Natalia Spriit-Pullat, on pärit Ala külast. Tema vanaemal elas Kärdlas, onu Heinrich oli Kärdla keskkooli võimlemise ja joonistamise õpetaja.
Pullat omandas doktorikraadi 1972. aastal uurimusega teemal “Eesti linnarahvastik 18. sajandi lõpust kuni 1940” ning 1998. aastal Oulu ülikoolist teemaga “Eesti linna­rahvastik 18. sajandil”.
Pullat on peamiselt uurinud linnaajalugu. Ta oli üks selle suuna taasalgatajaid Eestis 1970. aastatel. Lisaks on ta uurinud salapiiritusevedu Läänemerel ning Eesti ja Poola suhteid.
Aastatel 2000–2005 töötas Pullat Tallinna pedagoogikaülikooli professorina. Alates 2005. aastast on ta Tallinna Ülikooli emeriitprofessor.
Raimo Pullat andis olulise panuse Tallinna linnaarhiivi varade tagasisaamiseks Saksamaalt. Arhiiv tagastati 1990. aastal.

Veel lugemist:

Arvamus

Turismihooaeg on vaikselt ent järjekindlalt lähemale nihkumas. Ainult kohane tundub küsida – mis on sinu jaoks see midagi, mida iga külaline võiks, peaks tahtma...

Galerii

Laupäeva, 18. mail toimus Käina kardirajal hiidlaste kevadlaat. Müügil olid Hiiumaa Köögi ja Pagari eritooted ja rahva lemmikud, kohalikke sööke ja jooke, kohalikku käsitööd...

Loodus

Tänavu Eestis aasta loomaks kuulutatud saarmad jätavad loodusesse oma elutegevusest märke, mille põhjal saab loodusuurija Tiit Marani sõnul öelda, et nende arvukus Hiiumaal on...

Uudised

Samal ajal kui kompanii Hiiumaa kaitseliitlasi pidas saare ühes otsas lahinguid „vaenlase” dessantväelaste vastu, ehitas pioneeripataljon saare teises otsas rahulikult silda. Sealjuures mitte mingit...