Jälgi meid
Piip ja Tuut Piparköögis Päis 13-20.11.2026

JUHTKIRI

JUHTKIRI | Rahakoti lisatasku

Kui hiidlased andsid kogu Eestile kodukohvikute idee, siis kümme aastat tagasi sai Tartust tuule tiibadesse kaasava eelarve mõte. Nüüd kasutatakse seda ühel või teisel moel pea pooltes Eesti omavalitsustest, selgus mõni aeg tagasi Maalehes ilmunud uuringus. Sealhulgas ka Hiiumaa vallas.

Hiiu Lehe peatoimetaja Raul Vinni | Raigo Pajula.

See, et kaasavat eelarvet Hiiumaal üldse tehakse, on tänuväärne. Kärpekäärid lõikavad tavaliselt just sealt, kust keegi nagu ei kaotaks midagi. Kaasav eelarve on tihti just selline koht. 

Kuid siiski on kaasava eelarve meepotis omad tõrvatilgad. Peamine see, et miks pannakse eelarvesse projekte, mida omavalitsus võiks niigi teha. Kaasav eelarve võiks olla ikkagi selgelt kogukonna poolt elluviidavate projektide jaoks, mitte omavalitsuse rahakoti lisataskuks. Aastate jooksul ja ka sel aastal on reas nii mõnigi projekt, mis ühelt poolt teenib kindlasti kogukonna huve, aga esitaja toimetab suuresti omavalitsuse rahakoti peal. 

See ei ole vaid Hiiumaal nii, vaid mitmes omavalitsuses üle Eesti. Nii mõneski omavalitsuses on aga jällegi vastu võetud selline kord, et valla või linnaga seotud organisatsioonid ei saa kaasavas eelarves osaleda. Ühes omavalitsuses juhtus näiteks nii, et koolid hakkasid enda olmetingimuste parandamiseks projekte esitama ning hea lobitöö korral saab lapsevanemad edukalt hääletama panna. Arvestades kaasava eelarve mitte just väga suurt hääletajate protsenti, on koolitäis lapsevanemaid võidule viiv suurusjärk. Kuid kas kaasav eelarve on ikka sellise raha küsimise koht? 

Kõige tähtsam on aga see, et kaasav eelarve jääks mõnusaks hasartseks mõõduvõtuks ja inimesed üksteisega ritsu ei läheks.

Millegipärast kipub kaasavas eelarves olema nii, et raha küsitakse kogu saadaoleva summa ulatuses. Tegelikult oleks ju tore, kui toetust saaks palju väikesi projekte. Samas muidugi on selge, et väikese rahaga midagi tervet kogukonda puudutavat on raske teha. 

Kõige tähtsam on aga see, et kaasav eelarve jääks mõnusaks hasartseks mõõduvõtuks ja inimesed üksteisega ritsu ei läheks. Eelpoolmainitud Maalehe artiklis rääkisid vallajuhid mandrilt juhtumitest, kus pool küla ei rääkinud lõpuks teise poolega, kuna projektide osas oli eriarvamusi. 

Kaasava eelarve teemaga meenub eelmisel aastal Hollandis kuuldud süsteem, kuidas kogukond sai otsustada väga suurte summade üle. Raha selleks saadakse tuuleparkide talumise eest. Summades räägitakse sadadest tuhandetest eurodest ja selle eest ei ehitata enam väikesi asju. Tuuleparkide teema tuleb varem või hiljem taas päevakorda ka Hiiumaal ja vaevalt nende eest pääsu on. Siis tuleks kindlasti mõelda, mida kogukond sellest võidaks. 

ritsus riius, tülis ▪ pidid `kangĕstĭ `ritsŭs olemă Phl

Allikas: Hiiu Sõnaraamat, Eesti Keele Instituut

Viimased kuulutused

Veel lugemist:

SPORT

Hiiumaa Spordiliit kutsub spordiklubisid, koole ja kõiki huvilisi esitama kandidaate 2026. aasta parimate sportlaste ja treenerite valimiseks. Ettepanekuid saab teha 27. novembrini.

UUDISED

Hiiumaa Vallavolikogu istung toimub 19. novembril 2026, kell 15 Kärdlas.

TEEMA

Hiiumaa on Eesti olulisemaid metskurvitsa ehk nepi jahtimise piirkondi. Sügiseti saabuvad saarele Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania jahimehed, kes on valmis siin veetma nädala või...

TASKUHÄÄLING

Kaitseminister Martin Herem on ametis olnud vaid paar kuud, kuid sõjast ja selleks valmistumisest on ta rääkinud juba aastaid. Seekord rääkisime "Köik Jütud“ saates...

Installi Hiiu Leht enda seadmes, et mugavalt olla kursis kõige uuemate uudistega ja saada teavitusi olulistest sündmustest.

Installi
×